Niisiis, mis on need sammud president Putinile meelehärmi valmistamiseks, mida valitsus paneb ette astuda?
Ukraina president Volodomõr Zelenskõi ütles mõned nädalad tagasi, et Venemaa tuleb Ukrainas peatada, või muidu on ohus Euroopa vaba ja tsiviliseeritud elu. Peaminister Kaja Kallas on korduvalt öelnud, et Putin ei tohi Ukraina ründamisest saada ühtegi, ka mitte kõige väiksemat võitu. Just nendest eesmärkidest lähtub valitsuse poolt koostatud 802 miljoni suurune sõjaaja lisaeelarve, mida parlament praegu arutab. Tahame, et iga viimane kui euro sellest 802 miljonist läheks president Putinist luuseri tegemiseks.
Eesti on Kaja Kallase valitsuse juhtimisel selles valguse ja pimeduse võitluses olnud algusest peale õigel poolel ja võidelnud rahvusvahelisel areenil oma kaalust suurusjärgu võrra kõrgemal kategoorias. Olime esimesed, kes otsustasid saata Ukrainale relvaabi, mis jõudis sinna kohale juba enne sõja puhkemist. Jaanuaris otsustas valitsus tõsta meie kaitsekulusid erakorraliselt enam kui 380 miljoni euro võrra. 23. veebruaril võtsime riigikogu saalis vastu paljudele riikidele teed näitavaks osutunud poliitilise avalduse, mis nimetas Putini käitumist kuriteoks rahu vastu ja kutsus üles sõjakurjategijaid vastutusele võtma.
Oleme tugevdanud Eesti kaitsehoiakut ja seisnud selle eest, et sama teeksid ka meie liitlased, samal ajal Venemaa majanduselt sõja pidamiseks vajaliku hapnikku ära lõigates. Kõigi nende sammude loogikast lähtub ka lisaeelarve, seda selle nüansiga, et otsustada saab seda lisaraha, mida riik saab võtta kasutusele juba käimasoleva 2022. aasta jooksul. Kõik kulutused, mis jäävad 31. detsembrist edasi, tulevad arutusele 2023. aasta eelarvet ja nelja aasta eelarvestrateegiat arutades, milleni jõuame samuti järgmistel kuudel.
Niisiis, mis on need sammud president Putinile meelehärmi valmistamiseks, mida valitsus paneb ette astuda?
Esiteks tugevdame Eesti riigikaitset, seda nii sõjalise kui elanikkonna kaitse vaates. Kui Venemaa tegi panuse, et rünnak Ukrainale toob kaasa demokraatlike, reeglitel põhineva maailmakorra toetajate nõrgenemise ja Venemaa mõju kasvu, siis tegelikult läheb vastupidi. Eesti on valmis oma riigikorda ja meie inimesi kaitsma. Seejuures on eriti oluline rõhutada, et selle kaitseplaani on välja töötanud meie kaitseväe ja kaitseministeeriumi parimad eksperdid, lähtudes eesmärgist tõsta kaitsevõimet absoluutselt kõige kiiremal võimalikul viisil.
Ma kuulen siin opositsiooni kriitikat, miks ei ole kaitseväele eraldatud raha, nagu tihti ütleb kolleeg Jürgen Ligi „tagasiulatuvalt ja poole rohkem”. See kriitika on otsene umbusaldusavaldus meie tänastele kaitse-ekspertidele. Mis see ettepanek on siis, võtame rahandusministeeriumist kohvritega raha kaasa, ostame kõik Jahipaunad tühjaks ja viime saagi Tapale?
Lisaks kaitseväele tugevdab eelarve enneolematus mahus ka elanikkonna kaitset, et meie inimesed teaksid, mida kriisiolukorras tegelikult teha, ja tunneksid ennast turvaliselt. Politsei ja päästeamet saavad muu hulgas lisaraha varjumiskohtade süsteemi ja õhuhäiresignaalide andmise väljatöötamiseks.
Me teame, et sõja alustamise puhul näeb Venemaa doktriin ette ka hübriidrünnakuid, mis peavad vastaspoolt nõrgendama. Ukraina ründamisel lootis Putin tekitada Euroopas koguni kaks kriisi: energiakriisi ja põgenikekriisi. Lisaeelarvega astume samme, mis teevad selle võimatuks.
Väga oluline valdkond, kus lisaeelarve teeb Putini kaotajaks, on energiajulgeolek. Valitsus võttis juba kuu tagasi vastu põhimõttelise otsuse, millega Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest. Me teame, et samal ajal, kui Euroopa aitab sõjaliselt kõigiti Ukrainat, aitavad Venemaale energia eest makstavad miljardid Putinil oma sõjamasinat käigus hoida. Lisaeelarvega loome Eestile veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse, mis tähendab, et meie poolt ei lähe juba sel aastal Venemaale sentigi. Jah, siin on palju tehnilisi detaile, aga usun, et lõppkokkuvõttes saame koostöös erasektoriga lahenduse, mis loetud kuudega, aastaid enne teisi meie piirkonna riike, LNG vastuvõtuvõimekuse loob.
Lisaks jätkame meetmetega, mis loovad energiakriisis meie ühiskonnas täiendavalt solidaarsust, et sõja mõjud ei tekitaks meie inimeste vahele lõhesid. Siin on valitsus lähtunud väga selgelt vajaduspõhisuse põhimõttest. Me tõstame toimetulekupiiri 200 euroni ja paneme raha kõrvale, et toetada sügisel kõrgete energiahindade leevendamiseks eakaid ja lastega peresid, kusjuures see toetusmeede tuleb täielikult bürokraatiavaba.
Kolmandaks eraldame lisaeelarvega raha sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kuludele. Me teame, et Putini lootus Ukraina inimeste vastu erakordseid koledusi toime panna käskides oli, et sõja eest põgenevad inimesed tekitavad Euroopas tõelise põgenikekriisi. Seda pole aga juhtunud, vaatamata Vene infosõdalaste pingutustele on eeskätt Ukraina naaberriigid võtnud vastu miljoneid inimesi, kellest neli viiest on naised ja lapsed. Seega Putin jääb kaotajaks ka põgenikke hübriidrelvana kasutades Euroopa lõhestamisel.
Siin tuleb väga tänada Eesti inimesi, kes on näidanud suurt südant ja empaatiat. Väga paljudel meie peredel on teadmine sellest, kuidas koheldi Eestist teise maailmasõja eest läände põgenenud inimesi. Nüüd anname seda head, mida meie eelkäijad kogesid, siia põgenenud Ukraina naistele ja lastele edasi.
Suures plaanis on ka riik põgenike vastuvõtmisel seni hästi hakkama saanud ning paljud riigiametnikud on samuti rabanud töötundidest ja isiklikust elust hoolimata. Siiski on selge, et meile jõudnud enam kui 30 000 inimest, kellele laieneb automaatselt rahvusvaheline kaitse, tekitavad riigile kulusid juurde. Peame neid tegema aga parimal võimalikul viisil, et, nagu ütleb vana maksiim, kala asemel anda inimestele õng.
On ainuõige, et lisaks peavarjule tegeleb valitsus just sellega, et siia jõudnud inimesed saaksid ka tööle minna ja lapsed saaksid hea hariduse. Haridusministri andmetel on 70% siia saabunud kooliealistest läinud eestikeelsetesse koolidesse, mis tähendab, et lisaeelarvega anname tugeva panuse ka eestikeelse hariduse arengusse. Aga, nagu me teame, parim viis põgenike aitamiseks on see, kui Venemaa avantüür Ukrainas lõppeb selge kaotusega ja inimesed saavad pöörduda tagasi koju. Sellega me koos oma heade liitlastega igapäevaselt ka tegeleme.
Loomulikult on seoses tervet maailma tabanud Putini hinnatõusuga Eestis veel palju muresid, mille lahendamisel oleks kiusatus lisaeelarve kasutusele võtta. Ma loodan siiski, et parlament suudab siin hoida fookust, et piirduda Putini käivitatud sõja tõttu kõige kiiremat tähelepanu nõudvate muredega. Kahjuks ähvardab sõda tulla pikk ja meil peab jaguma püssirohtu ka kriisi järgmiste etappidega tegelemiseks. Oluline oleks ka, et saaksime lisaeelarve vastu võtta veel maikuu jooksul, et saaksime raha hakata kasutama, näiteks toimetulekutoetuse saajad saaksid siis juba sel kuul suuremat leevendust.