Euroopas Venemaa poolt alustatud sõja mõjude tõttu on majanduses palju määramatust ning lisaks tuleb meil leida lahendused tõsises sõjapõgenike kriisis. Nendele arengutele kiiresti vastates koostasime valitsusega kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Kolme kavaga seotud vajaduste rahastamine vajabki 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist.
Lisaeelarve on oma olemuselt erakorraline lahendus, mida saab kasutada erakorralistes oludes. Kõikide prognooside kohaselt seisab ees keeruline aeg ning aasta ja see nõuab keskendumist kõige laiemas mõistes Eesti julgeoleku tugevdamisele. Muidugi tekitab eelarve tegemine alati paljudes elevust ja soovi asuda lahendama kõiki seni lahendamata muresid.
Mulle on need mured teada, aga kuidas ka ei tahaks, ahvatlusele lisaeelarvet vahetu julgeoleku tugevdamiselt laiemaks venitada ei saa praegu järgi anda. Meil on sõjaaja lisaeelarve ja mida kindlamalt me suudame praegu fookust hoida, seda kiiremini me keerulistest oludest välja jõuame.
Kollektiivkaitse ja Eesti panuse tugevdamine
Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel. Eesti kaitse on osa NATO plaanidest ning NATO kollektiivkaitse tugevdamise nimel käivad praegu iga päev tõsised pingutused. Kollektiivkaitset toetab juba aasta esimestel kuudel valitsuse poolt antud põhimõtteline heakskiit kavale panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmiste aastate jooksul täiendavalt üle 800 miljoni euro.
See on ajaloolise mastaabiga kava. Lisaeelarvesse jõuab sellest esimene osa. Sõjalise kaitse tugevduspakett pandi kokku kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning selle alusel hangitav relvastus peab tooma võimalikult kiire Eesti sõjalise võime kasvu. Kuidas? Mõned näited. Eesti ostab lühimaa õhutõrje tugevdamiseks laskeseadmeid ja rakette, muuhulgas Stingereid. Tankitõrje tugevdamiseks hangime Javeline ja EuroSpike laskeseadmeid, aga täiendame korralikult ka moonavarusid. Koos Balti riikidega hangime mitmikraketiheitja MLRS süsteemi. Ka liitlaste vastuvõtmisega seotud taristu saab täiendust, et oleks võimekus Eestis võõrustada diviisi jagu liitlaste üksusi. Täiendav tugi läheb eelseisvatel aastatel ka Kaitseliidule, kelle panus maakaitsesse tõuseb 20 000 kaitsjani.
Kui riigikogu vastavate aastate riigieelarveid arutades ettepanekud heaks kiidab, tugevneb Eesti riigikaitse tasemele, kus ta varasemalt veel olnud pole. Lisaeelarvega anname olulise täiendava rahastuse ka Eesti kübervõimekuse ja -turvalisuse tugevdamiseks ning panustame tõsiselt Eesti elanikkonnakaitsesse ja sisejulgeolekusse.
Vahendid Eesti lahti sidumiseks Vene gaasist
Oleme viimastel aegadel uuesti näinud, kuidas Venemaa ei kõhkle enda kontrolli all olevaid energiakandjaid kasutamast poliitilise relvana. Eesti energiaportfellis oli juba enne 24. veebruari alanud Venemaa uut kallaletungi Ukrainale Venemaa gaasi osakaal väike, kuid meie energiajulgeoleku tugevdamine on sellegipoolest tähtis.
Lisaeelarve annab vahendid Eesti täielikuks lahti sidumiseks Venemaa gaasist ning panustab oluliselt energiasäästu ja väikeste taastuvenergiavõimsuste loomisesse. Viimased aitavad tulevikus paremini ära hoida olukordi, kus Eesti tarbijate olukord on oluliselt mõjutatav meie kontrolli alt väljas olevate energiahindade järskudest kõikumistest.
Venemaa sõjategevusest mõjutet hinnatõus puudutab sel aastal kõiki Euroopa Liidu riike. Riigid saavad inflatsiooni mõjutada eelkõige oma kulutuste kontrollimisega. Otsest turvavõrku peame aga pakkuma nendele inimestele, kelle toimetulek muutub imporditud kõrge inflatsiooni oludes keeruliseks. Toimetulekutoetuse piiri tõus 200 euroni võtab lisaeelarvest 28 miljonit eurot, aga on vajalik, et aidata kõige haavatavamas seisus inimestel rasketest aegadest läbi tulla.
Öömaja ja varjupaik sõja eest põgenejatele
2022. aastal on Eesti silmitsi meie jaoks esimese sedavõrd tõsise põgenikekriisiga. Ukrainas Venemaa peetava sõja, piinamiste ja tapmiste eest põgenevatest inimestest on kümned tuhanded jõudnud ka Eestisse.
Valdav osa Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on naised ja lapsed, kelle mehed ja isad on jäänud Ukrainasse võitlema. Eesti inimesed, kodanikuühiskond ja ettevõtjad on olnud sõjapõgenikele öömaja ja turvalise peatuspaiga pakkumisel ning ka nende Eestis hakkamasaamise toetamisel väga oluliseks abiks. Lisaeelarvega kavandame sõjapõgenike esmaste vajaduste ning rahvusvahelise kaitsega seonduva riigipoolse katmise.
Valitsus on lisaeelarve heaks kiitnud. Nüüd sõltub parlamendist, kas ja kuidas suudetakse tõsistes oludes poliitmängud kõrvale jätta ja julgeoleku jaoks vajalik lisaeelarve vastu võtta.