Ukrainal peaks nüüd käes olema ka brittidelt saadud laevavastased raketisüsteemid Harpoon. Moskva põhjalaskmisele võib oodata jätkusündmusi.
Suurim sündmus viimastel päevadel on Vene Musta mere laevastiku lipulaeva, miiniristleja Moskva põhjalaskmine Ukraina vägede poolt. Vene laevastikus oli üldse kolm seda mõõtu ristlejat. Lisaks põhjalastule ka Marssal Ustinov Põhjameres ja Varjaag Vaikses ookeanis, praegu küll mõlemad toodud Vahemerre. 186-meetrine, umbes 12 500-tonnise väljasurvega laev tegutses raketiplatvormi, komandokeskuse ja õhutõrjealusena. Venemaa ei ole seda mõõtu lahinglaeva sõjas kaotanud Teisest maailmasõjast saadik. See on suurim kaotus 1941 aasta sügisest, mil saksa lennukid lasid Kroonlinna sadamas põhja lahingulaeva “Marat” (Petropavlovsk).
Kremli reaktsioon lipulaeva põhjalaskmisele on üsna skisofreeniline, nagu kogu selle sõja vene-poolne propaganda. Ühest küljest öeldakse, et süüdi on halb ilm ja tulekahju ning hukkunuid pole. Samas tulistati järgmisel ööl Kiievi juures Kalibritega Ukraina tehast, mis toodab Neptun rakette, neid, mis väidetavalt laeva Moskva uputasid. Medvedjev olevat teatanud, et Venemaa alustab Elon Muski sidesatelliitide hävitamist, sest nende abil olevat Moskvat sihitud ja Kremli kanalid kuulutavad, et nüüd algab kolmas maailmasõda.
FSB poolt olevat arreteeritud Musta mere laevastiku komandör viitseadmiral Igor Ossipov ja arreteerimise käigus vigaseks pekstud tema adjutant. Esialgu levis väide, et laeva komandör, esimese järgu kapten (s.o maaväe polkovnik) Anton Kuprin hukkus koos laevaga, ent Kuprini oli näha 16. aprillil vene kaitseministeeriumi avaldatud videos. Sellel seisab rivis umbes 60 mereväevormis meest, väidetavalt Moskva meeskond ja neid tervitab Vene mereväe ülem koos kapteniga. Video on Sevastopolist. Kuna ametlikult evakueeriti Moskva meeskond täielikult, on hukkunud kuulutatud “teadmata kadunuks”. Esimesed perekonnad, kel pojad nende “kadunute” hulgas, on hakanud ka sotsiaalmeedias häält tegema ja tõde nõudma.
Moskva põhjalaskmine, mille kohta on internetis muidugi levimas kümneid nalju, on lisaks moraalsele matsule oluline pauk ka Venemaa sõjalisele võimekusele Mustal merel. Ballistiliste rakettide tulistamise võimekus vähenes viiendiku võrra, side- ja õhutõrjevõimekus sai korraliku matsu ja laevastiku juhtimises valitseb kaos. On rohkelt teateid, et ülejäänud vene laevad tõmbusid Moskva pihta saamise järel Ukraina rannikust kaugemale.
Arvestades, et Ukrainal peaks nüüd käes olema ka brittidelt saadud laevavastased raketisüsteemid Harpoon, võiks oodata Moskvale jätkusündmusi. Ukraina kaitseministeerium kirjutas Twitteris, et sõbrad venelased, Bosporus on Mustalt merelt väljumiseks lahti, ainult sisse ei pääse sõjalaevaga, ja need teie laevad, mis veel pinnal püsivad, võivad lahkuda.
Muudel rinnetel on olukord püsinud enam-vähem endine. Ukraina peastaabi teatel jätkab venelane vägede koondamist Izjumi juures, kuhu on koondunud umbes 22 lahingugruppi. Aktiivsemad on venelased olnud Slobozhanski ja Donetski suundadelt.
Oodatav venelaste “suurrünnak” idas seni igatahes alanud ei ole. Mariupoli äravõtmiskatsed jätkuvad, tundub, et põhirõhk on pigem pommitamisele õhust kui jalaväele. Donetski oblasti okupeeritud aladelt jätkuvad igapäevased rünnakud, mis on seni kõik tagasi löödud. Pigem on tegemist ukrainlaste positsioonide tuvastamise ehk nn jõulise luurega kui otsustavate läbimurdekatsetega.
Harkivi juures jätkub linna osaline blokaad, pommirünnakud ja vastavalt Ukraina mõnede väeosade seotus.
Kokkuvõttes on mõlema poole põhitegevus olnud jätkuv vägede ümberpaigutamine ja koondamine. Ukrainlased on jätkanud ka vene konvoide ja logistika operatsioonide häirimist ja ründamist. Venelased omakorda proovivad tabada Ukraina ladusid, veevärki ja muud taristut. Praeguseks on Ukrainas ilma jooksva veeta üle miljoni inimese. Veevarustus võib varsti osutuda suureks probleemiks.
Tundub, et lääs on relvaabis muutunud oluliselt otsustavamaks. Kuigi seda otse ei öelda, paistab olevat lääne pealinnades võitnud arusaam, et Ukrainal tuleb aidata see sõda võita, mitte ainult ellu jääda. Ameeriklased teatasid uuest 800 miljoni dollari suurusest relvasaadetisest. Saadetava kraami valik on oluliselt parem ja mitmekesisem kui seni. Rohkem Switchblade’i droone, ka Reaperi droonid, mis on drooninduse viimane sõna, lõpuks ometi korralikke kaudtule suurtükke, hulgaliselt moona. Esimene saadetis selles paketis on juba Ukrainas kohal.
Sakslased teatasid, et annavad relva-abiks miljard eurot. Selle eest hakatavat saksa enda ladudes nappivat kraami tootjatelt kiirkorras kokku ostma ja Ukrainasse saatma, kuigi on avaldatud kahtlust, kas sakslased ikka suudavad vajaliku kiirusega tegutseda. Britid on saatnud Ukrainasse väljaõppeohvitsere ja jätkavad ülitõhusalt moodsa relvastuse saatmist. Kui kõik lubatud kraam nüüd tõesti kohale jõuab, hakkab ukrainlaste relvastuse seis tasakaalustatum ja lootusrikkam välja paistma.
Kuigi lahingutandril viimase paari nädalaga suurt muutust pole toimunud, on mitu asjaolu Ukrainale positiivsemad kui nädal paar tagasi.
Venelased on küll algusest peale sõjapidamise ABC vastu eksinud, kiirustanud ja pange pannud, nii et on oodata, et nad nüüd teevad paremini, väga põhjust ei ole. Kui nad aga tahavad sõjaliselt idas tegelikku edu saavutada, peaksid nad veel vähemalt kaks nädalat oma haavu lakkuma, üksusi mehitama, tehnikat remontima ja mehi relvastama. Kindlasti on poliitiline surve, eriti ristleja Moskva katastroofi järel, pigem kiirustamisele sundiv. Vastavalt võib eeldada, et nad proovivad varem ja halvemas konditsioonis.
Viimastel päevadel on taas toimunud raketirünnakud Kiievi, Harkivi ja muude linnade vastu. Ilmselt kättemaksuks Moskva eest. Venelasi ajavad hirmsasti närvi ka lääne riigijuhtide visiidid Kiievisse ja küllap loodetakse neid hirmutada.
On päris kindel, et ukrainlased ei maga ja kui neil peaks piisav hulk kraami enne kohale jõudma, võib oodata üllatusi ka nende poolt. Ukrainlaste edu kinnitab ka taas sagenenud kõrgemate Vene ohvitseride mättasse löömine. Mõne päeva eest saabus näiteks teade 8. armee asekomandöri kindralmajori Frolovi langemisest Mariupoli all, äsja teatati 49. õhutõrje raketibrigaadi komandöri polkovniku Ivan Grishini langemisest, ilmselt Izjumi juures. 49. brigaad kuulub venelaste 1. tankiarmee juurde.
Igatahes, muidugi pole sõda veel võidetud, hädaohtu on lähiajal palju, ent tähtede seis on täna ehk jälle pisut parem kui eile.
Slava Ukraini!