Ligemale kahe kuuga on Euroopa ja Eesti ning kahtlemata kogu maailma julgeoleku vaates muutunud rohkem kui mõne viimase kümnendiga. Kahjuks oli muutuste käivitamiseks vaja ohvriterohket vallutussõda.
Eesti on koos naabritega korranud suurematele sõpradele nii Euroopas kui ka mujal lausa mantrana, et Venemaa vastu peame end palju paremini kindlustama. Päris avalikult ei öeldud õhtumaistest kõnepultidest, et oleme oma okupeeritud mineviku tõttu paranoilised, kuid see suhtumine oli liigagi levinud ning sõnadetagi selge.
Nüüd kuulatakse meid, eelkõige , vägagi tähelepanelikult. Aga kaua see jätkub? Sellele küsimusele andis kaudselt ühes hiljutises intervjuus väga hea vastuse :
“Pidev oma loo rääkimine on väga tähtis. Praegu on aeg, kus seda vähemalt kuulatakse. Loodan, et teeme seda piisavalt ja sealjuures ei tohi asju kuldseks võõbata. Arvata, et kui BBC on juba kolm korda ühel nädalal Eestist rääkinud, siis on küllalt, on ohtlik valehäbi. Eesti-sugusel riigil ei ole võimalik olla rahvusvahelises meedias liiga palju. Kui seda oleks kümme korda rohkem, oleks ikka liiga vähe.
Eestis tajutakse liiga vähe, kui tähtis on see, mida me läänemaailmale iseenda olukorras piiririigina räägime. Seda peab kordama ja kordama ja kordama. Seda peab tegema kogu aeg. näide on nagu õpikust. Ta näitas, et on keegi, keda peaks kuulama – et tema sõnum on oluline.”
Aga kodus? Peale liitlaste silmade avanemise on uus olukord võimaldanud oluliselt arendada Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Tegemist ei ole muidugi emotsionaalsete otsustega, vaid väikesele riigile ja rahvale ainuvõimaliku tõele näkku vaatamise tagajärjega.
Miljonitest miljardini
Tagantjärele tarkusena on meie liitlased meid ettenägeliku suhtumise eest tunnustanud ja kindlasti asja eest. Kui ka veel Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul ei uskunud laias maailmas paljud asjatundjadki sõja puhkemise võimalikkusse, siis meie riigi praegune juhtkond pidas ometigi tõsise arutelu ja võttis vastu otsuse kasvatada 2022. aasta kaitsekulude mahtu 2021. aastaga võrreldes tervelt 103 miljoni euro võrra 750 miljonini.
Pinge meie lähedal kasvas ja jaanuaris suunas valitsus 380 miljonit eurot laiapindse riigikaitse tugevdamiseks, sellest 340 miljonit läks laskemoona varude täiendamiseks ja eelhoiatuse parendamiseks.
Kaitseministeeriumis olime veendunud, et kujunenud julgeolekuolukorras nõudlus, näiteks laskemoona järele, kasvab ning seadsime eesmärgiks vastavate hangetega jõuda lepingusse juba paari lähema kuu jooksul.
Täpselt kuu aega pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu otsustas valitsus sõjalist riigikaitset tugevdada veel 476 miljoni euro võrra, lisaks 86 miljonit eurot laiapõhjalise riigikaitse tugevdamiseks.
Need senisega võrreldes täiendavad summad, peaaegu miljard eurot, on rohkem kui meie viimase aja riigikaitse aastaeelarved. Kui eeloleval suvel lisandub vastav summa keskmaa õhutõrjevõime hankimiseks, siis oleme kulude kavandamisel teinud üsnagi jõuliselt kõik meist sõltuva, et meie kodumaa iseseisvust koos liitlastega kindlalt kaitsta.
Raha rahaks, tähtis on, mida selle raha eest saab? Meie juhtkirjaks on, et peame saama iga euro eest maksimaalset kaitset meie inimestele, meie maale, meie riigile. Täpsustan meelsasti, et tänu Eesti rahvusvahelisele positsioonile on “maksimaalne” asjatundjate hinnangul ka küllalt tõhus ja piisav meie iseseisvuse ja vabaduse püsimiseks.
Eesti kaitsevõime hetkeseisust
Eesti riigikaitse on üks kulutõhusamaid kogu Põhja-Atlandi liidus. Suudame kiirelt välja panna ca 30 000 reservväe ja võitlusvõimelise kaitseväe, lisaks kaitseliidu vabatahtlikud. Oleme saavutanud viimase kümne aastaga väga palju, aga julgen öelda, et eespool toodud rahaeralduste toel nüüd alles läheb lahti.
Uutest võimetest, mis on viimasel aastal arendamises või juba valmis, olgu eelkõige mainitud meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrjeraketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustav, uued automaadid R20 Rahe.
Automaatidest kõneldes: mõnele uljale “kaitseeksperdile”, kes targutab, et automaadid pole tänapäeval enam tähtsad, soovitan põhjalikult vestelda tegelikus lahinguolukorras eluga riskinud sõduritega. R20 Rahest kõneldes, siis kuuldavasti on mõnes riigis peale selle relvamudeli kaitseväes kasutusele võtmist laskeeksam või -test nõudlikumaks, raskemaks tehtud.
Uute rahaeralduste sihiks on laskemoon, õhutõrjesüsteemid, uued sidesüsteemid. Meenutan, et Ukraina armee õnnestumistes oma maad ja rahvast venelaste vastu kaitstes on vaenlaste vilets side ukrainlasi sageli aidanud. Koos Läti ja Leeduga hangime mitmikraketiheitjad MLRS, soomustame 2. jalaväebrigaadi, kaasajastame Ämari lennuvälja ning hangime senisele lisaks õhuseireradareid.
Nüüd ka midagi tänapäevast, sest kui uued ja head meie suurtükid ja raketid ja muu varustus ka on, on tegemist siiski viimastest aastakümnetest tuntud varustusega. Oleme nimelt oluliselt suurendanud küberväejuhatuse isikkoosseisu, kus ajateenijate arv on 2023. aastast juba üle 200.
Riigikaitse kontseptsiooni olulise osana edeneb kaitseliidu areng hästi varustatud ja väljaõpetatud territoriaalse turvavaibana.
Sõda Ukrainas ei ole pelgalt Ukraina sõda, see on diktaatorliku Venemaa sõda vaba maailma vastu, mida Venemaa muidugi vastu algatada ei julge. Riigikaitset arendades lähtume ohupildist ning ohuhinnangutest. Nagu Ukrainas näeme, on Venemaa konventsionaalne sõjajõud olulises osas praegu reaalselt lahinguväljal, ning Venemaal toimuvaid manöövreid, siinkohal siis sõjaliste üksuste tegelikku liikumist, suudame koos liitlastega usaldusväärselt jälgida.
Teatud mõttes – soovimata kaugeltki küüniliselt kõlada – on agressioon Ukrainas nii paljukest vaba maailma tulevikule kasulikuks osutunud, et oleme Venemaa sõjalist võimekust tegelikkuses tundma õppinud ja õppimas.
Täiemahulisele sõjategevusele eelnes aastatepikkune nii infosõja kui ka küberrünnakute näol, see on siis niinimetatud tänapäevane osa konventsionaalse sõjapidamise kõrval.
Mõistagi on Venemaal veel võimekust sõjalist mahtu oluliselt suurendada ja laiendada ka aktiivset sõjategevust vastu, kuid Venemaal puuduvad igasugused võimalused selles vastasseisus edu saavutada.
Kahjuks peame väikese riigina arvestama sihtmärgiks olemise võimalusega. Eesti edu sellisel kahetsusväärsel juhul, potentsiaalse sõja võitmisel, saab olema ettenägemise võime koos meie suurte ja võimekate liitlastega.
“Tuletan meie julgustuseks meelde venelaste muret Ukraina agressioonis: kuidas ukrainlased Vene positsioone nii täpselt teavad?”
Luureasutuste ülesanne on tuua otsustajateni mitu nädalat varem eelhoiatus, et saaksime reservarmeele üles ehitatud kaitseväe ning täiendavad liitlasväed täielikku valmisolekusse seada. Tuletan meie julgustuseks meelde venelaste muret Ukraina agressioonis: kuidas ukrainlased Vene positsioone nii täpselt teavad?
Veel ettenägelikkusest
Eestis tehtud ettenägelikest rahalistest otsustest enne Venemaa viimast agressiooni Ukrainas oli Eesti meie Euroopa kaaslastest ettenägelikum ka muus praktikas. Algatasime Ukrainale sõjalise abi andmise debati juba eelmise aasta detsembris. Peale kirglikult arutelu kaitsestruktuurides, valitsuses ja riigikogu saalis jõudsid esimesed Eesti annetatud tankitõrjerelvad Javelin juba 18. veebruaril Ukraina pinnale.
Juba nimetatud 476 miljoni eurone lisasüsti sõjalise riigikaitse kohesesse arendamisse sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, liitlaste vastuvõtmiseks taristu rajamist ja kaitseliidu maakaitse kahekordistamist. Oluline on seda kõike teha senise pikema perioodi asemele praktiliselt nüüd kohe, kahe aasta jooksul.
Otsustatud on Eesti keskmaa õhutõrje võimekuse väljaarendamine hiljemalt aastaks 2025. Kaitseotstarbeliste tegevuste vaates on tegemist väga lühiajaliste ettevõtmistega.
Globaalküla ehk kogu maailm kui küla
Mõiste “globaalküla” tõi laiema publiku ette Kanada meediauurija ja filosoof Marshall McLuhan 1960. aastate alguses ning nüüdseks on selle sõna tähendus vähemalt julgeoleku vaates küll igaühe teadvuses olemas. Internetiajastu on globaliseerumisele, maailmastumisele kordades tihedama sisu andnud ja seda nägema kaasaegsetes konfliktides, olgu siis külmades või relvatatutes.
Strateegiliselt Eesti julgeoleku eest seistes peame ka edaspidi reageerima sündmustele, mis ei toimu meie riigipiiride vahetus läheduses, kuid tegelikult mõjutavad meie julgeolekut oluliselt. Me ei tohi oodata konfliktide puhkemist või laienemist, vaid peame osalema nende ennetuses ja deeskaleerimises.
Samamoodi on Eesti käitunud ka rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega, et kindlustada liitlaste kohalolek meie riigis meie vaenuliku, paranoilise ja ettearvamatu naabri ohjamiseks. Eesti oli esimesena Prantsusmaaga Malis ning Portugali juhatatud missiooniga Mosambiigis. Portugal on panustanud neli korda Balti riikide julgeoleku toetamisse õhuturbe missioonil osalemisega.
Euroopa kaks tuumariiki, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik panustavad Eestis olevasse eFP missiooni. Britid on rohkem kui 1500 sõduriga Eestis paiknevas lahinggrupis, kus on sõduritele lisaks nii Challenger tankid kui ka hulgaliselt teisi soomusmasinaid. Lisaks turvavad Ämaris Eesti ja ülejäänud Baltimaade õhuruumi nii prantslaste kui ka Belgia hävitajad.
Erinevad naabrid ja ohuolukord
liitlassuhetele lisaks on meil täiendavad lähedased kaitsealased suhted sõbralike naabritega. Eespool kirjeldatud ühishanked Läti ja Leeduga võimaldavad Balti riikidel kriisiolukorras üksteist toetada ka ilma riigipiire ületamata.
Lisaks mitmikraketiheitjatele peame tähtsaks integreeritud mereolukorrateadlikkuse väljaarendamist. liitlaste panuse suurendamisest meie regioonis on räägitud ja kirjutatud nii palju, et ei hakka seda siinkohal detailselt kordamagi.
tugevdab end ja oma konkreetselt kaitseväelist ja tehnilist kohalolekut nn idatiival, seejuures muidugi Eestis. Regionaalse koostööna toimub sel aasta suurõppus Siil 2022 mai keskpaigast juuni alguseni, toimumispaigaks Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, osalejateks ligi 20 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast, liitlasriikide sõdurit ja tegevväelast.
Piiriülene õppus valmistab ette meie sõdureid kogu Balti regiooni kaitsmiseks. Regiooniülesed õppused peaksid saama tavapäraseks, iga-aastaseks tegevuseks.
“Seetõttu ühendatakse meie laevastikud üheks üksuseks kaitseministeeriumi valitsemisalas.”
Ka siseriiklik koostöö edeneb meil hästi. Venemaa on Läänemerd ja Soome lahte alati ülimalt tähtsaks pidanud ja eks ole nii strateegiliselt kui ka taktikaliselt mõistetav. Teisest küljest: mida tähendaks Eestile, kui meil puuduks kontroll vaba liikumise üle lähedastel merealadel. Seetõttu ühendatakse meie laevastikud üheks üksuseks kaitseministeeriumi valitsemisalas, et koos soomlaste ja teiste liitlastega meie merealasid paremini kontrollida.
Valgevene, Soome ja Rootsi
Olukord meie Balti naabritest lõunas on kardinaalselt muutunud ühe riigi sisulise kadumise tõttu. Leedul ja ka Lätil on piir Valgevenega. Või tuleks öelda, et oli piir, kuna Valgevene on de facto lakanud olemast iseseisev riik. Igal juhul on tegemist Venemaa sõjalise käsu all oleva ja meile ilmselt vaenuliku territooriumiga, mille asukoha tõttu on ühemõtteliselt ohtu seatud Suwalki koridor.
Maksab meenutada Valgevene algatatud ja mõistagi Kremlist juhatatud Euroopa Liidu välispiirile möödunud aastal. Eesti oli naabrite abistamisel esimeste hulgas, saatsime Leetu sajad kilomeetrid okastraati koheselt peale nende esimest abipalvet ning kuni tänaseni on Poola piiril abistamas Eesti kaitseväe sihtüksused.
Niisiis on vaenulik naabrus liikunud mööda Läti ja Leedu piirijooni 800 kilomeetrit, linnulennult ligi 400 kilomeetrit lääne poole.
Teisest küljest on Venemaa jõhker agressioon, küllap eriti veel selle käigus esile tulnud Venemaa Föderatsiooni kriminaalidele omane tegutsemine, kultiveeritav seadusetus, vägivald, julmus liigutanud Soome ja Rootsi -ga liitumisele lähemale kui kunagi varem, Soome liitumine Põhja-Atlandi lepinguga võib aset leida juba suvel. See muudab Eesti ja Balti riikide julgeoleku märkimisväärselt kindlamaks ja on oma mõjult kindlasti võimsam, kui Valgevene muutumine vaenuliku Venemaa osaks.
Uuendustest on vast kõige silmatorkavam meie sõjaline küberüksus ja selle vastavad struktuurid. Riigikaitselise uue mõtteviisina lisan siis energiajulgeoleku, kliimaneutraalsuse ja üldse tervikuna Eesti inimese elukeskkonna kvaliteedi ja kaitse. Need valdkonnad vajavad kiiresti sisustamist.
Lõpetuseks
On möödunud peaaegu kaks kuud sellest, kui algas Venemaa algatatud Ukraina vastases sõjas täiemahuline rünnak terve vaba Ukraina vastu. Meie riigi aastapäevale langenud 21. sajandil võimatuna tundunud jõhker rünnak muutis maailma. Kaitstes oma riigi vabadust kindlustame sinimustvalge lehvimise Pika Hermanni tornis nii 2035. kui ka 2135. aastal.
Eesti riigikaitse jõuline areng on viinud meid olukorda, mida võime täie kindlusega nimetada Eesti riigikaitse tõhusaks arenguks.