Õnne Pillak: aidates abivajajaid, oleme ka ise õnnelikumad

Arvamus
|
Õnne Pillak
|
13.04.2022

Paindlikum vanemahüvitis, tempokas pensionitõus ja tugi abivajajatele on vajalikud vahendid, mis aitavad luua turvatunnet lastega peredele, rahulolu eakatele ja leevendust igapäevaste raskustega hakkama saamiseks. Need vahendid pakuvad lootust paremale homsele.

Rohkem kui varem vajavad järgmistel aastatel meie enda Eesti pered mõistmist, soojust, turvalisust. Nad vajavad tunnet, et kõik on hästi, nad on hoitud ja nende eest hoolitsetakse. Täpselt sama vajavad ka sõjakoleduste eest turvalisust otsima tulnud naised ja lapsed.

Me hoolitseme lastega perede eest. Vanemahüvitis – helde kui ema pai ja turvaline kui isa kallistus, on toetav õlg peredele, et emad ja isad saaksid olla koos oma pisikestega ning peagi seda sõna otseses mõttes koos. 1. aprillist saavad ema ja isa korraga olla koos lapsega kodus 60 päeva, kaotamata oma sissetulekus. Aastatega peredele veel mugavamaks ja paindlikumaks tehtud vanemahüvitis pakub peredele järjest paremaid võimalusi. Jättes perede otsustada, kumb vanem jääb lapsega koju ning soovi korral on seda valikut võimalus ka muuta vanemahüvitise ajal. See on üks näide vanemahüvitise paremaks saamisest.

Me hoiame oma pensionäre. Pensionitõus, mis on olnud igale valitsusele südameasjaks, peab sama tempokalt jätkuma. Meie kohustus on hoolitseda oma eakate eest. Aprillist on keskmine pension 595 eurot. Lisaks on Riigikogu kiitnud heaks erakorralise pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse järgmise aasta algusest. Tehtud otsuste tulemuseks on viimaste aastate heldeim pensionitõus. Järgmise aasta kevadeks kasvab keskmine pension prognooside kohaselt 652 euroni. Kui meenutada, et 2019. aasta kevadel oli keskmine pension 448 eurot, saame järgmisel aastal suure tõenäosusega tõdeda, et nelja aastaga on pensionid tõusnud pisut üle 200 euro. Jätkates pensionite tõstmist sama hooga, jõuame pigem varem, mitte hiljem sihini, et keskmine pension oleks 1000 eurot kuus.

Me toetame neid, kellel on raske. Toimetulekutoetus on sihitud abi pisikeste sissetulekuga inimestele, kes vajavad riigi abi kõige enam, ja seda tuleb tõsta. Hinnatõus on nende perede hakkama saamist teinud veel raskemaks, me peame neid aitama ja teeme seda.

Me pöörame tähelepanu vaimse tervise eest hoolitsemisele. Mõistmine ja vajadus oma vaimse tervise eest hoolitseda on koroonakriisis ja Ukrainas toimuva kohutava sõjaga seosess üha kasvanud. Aasta alguses alustas üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin. Selleks, et inimesel oleks võimalus saada vaimse tervise teenuseid ja psühholoogi abi võimalikult mugavalt ja talle lähedal on kohalikel omavalitsustel ja esmatasandi tervisekeskustel alates veebruarist võimalus saada riigilt toetust psühholoogide palkamiseks ja juhendamiseks. Eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav ka alaealistele.

Me aitame nõrgemaid. Võimatu on minna ümber Venemaa rünnakust Ukraina vastu, mille tulemusel on Eestisse pakku tulnud üle 20 000 inimese, peamiselt naised ja lapsed. Nii nagu meie enda inimesed, vajavad need naised ja lapsed abi ja turvatunnet, mis raviks haavad, mida agressori julmus neisse on löönud. Tugevam aidaku nõrgemat ja nemad on praegu nõrgemad, kes meie tuge vajavad. Aitame Ukraina sõjapõgenikke samamoodi, kui meie enda inimesi, et nad saaksid elada täisväärtusliku elu siin seni, kuniks nad on otsustanud siia jääda.

Mainimata ei saa jätta ka tervishoiutöötajaid, kes on viimase kahe aasta jooksul meie kõigi aitamiseks tõsiselt pingutanud. Ma arvan, et keegi meist, kes me ei ole arst või õde, ei kujuta päriselt ette, kui kurnavalt see neile mõjunud on. Kuigi koroonaviiruse levik hakkab väikestviisi taanduma, toob Venemaa käivitatud agressioon Ukraina vastu uusi väljakutseid meie meditsiinisüsteemile, et me suudaksime kõikidele sõjapõgenikele vajalikku terviseabi pakkuda. Seetõttu on mul hea meel, et aprillist tõusid arstide, eriarstide, ämmaemandate, õdede ja tervishoiu tugispetsialistide palgad 8 protsenti, hooldustöötajate palgad 9 protsenti ja kliiniliste psühholoogide palgad 10 protsenti. Loodan, et see palgatõus pakub tervishoiutöötajatele praegusel raskel ajal kindlust ja annab sõnumi, et väärtustame ühiskonnana nende pingutusi.

Ma usun, et iga inimene soovib elada rahus, pakkuda oma perele turvalisust ja õnne. Kui me riigina suudame luua hea ja kvaliteetse elukeskkonna, kus pered soovivad saada lapsi; kus me hoolitseme oma eakate eest; aitame neid, kellel ise on raske hakkama saama; hoiame inimeste vaimset tervist; maksame korraliku palka inimestele, kes abivajavate ja nõrgemate eest hoolitsevad; oleme sõbralikud ja sallivad üksteise suhtes, siis on ka meie inimesed õnnelikumad ja neil on Eesti veel parem elada.

„Arm aitab enam kui hirm“, ütlevad Olav Ehala laulusõnad.

Hoiame seda meeles ja laseme neil sõnadel ennast mõjutada, kui teeme omi valikuid ja otsuseid meie inimeste heaks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt