Kalle Laanet: Putini-Venemaa ei ole nõus kaotajana rahukokkuleppele alla kirjutama

Arvamus
|
Kalle Laanet
|
01.03.2022

Kaitseminister Kalle Laanet riigikogus 01.03.2022

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minu ettekanne koosneb põhimõtteliselt kolmest osast. Sissejuhatus, milline on olukord, mis on toimunud. Teises osas tahan rääkida, kuidas me oleme Ukrainat aidanud, ja kolmandas, kuidas Eesti on kaitstud või kuidas me soovime Eestit kaitsta.

Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu kuus päeva tagasi, Eesti sünnipäeval, samal hetkel, kui New Yorgis algas ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung Ukraina küsimuses. Piisab sellest ilmselgelt mitte juhuslikust ajalisest kokkulangevusest, et veenduda Putini režiimi põlgusest rahvusvahelise õiguse ja riikide õiguslikul võrdsusel põhineva korra vastu, kuid ka ülemaailmse rahu tagamiseks loodud organisatsiooni võimetusest, kuni Venemaa omab vetoõigust. Detsembrist alates oli näha, et Venemaa ei panusta diplomaatiale, olles esitanud mõistlike ettepanekute asemel täiesti ebarealistlikke ultimaatumeid.

Putini režiim valmistus aastaid Ukraina-vastaseks agressiooniks. Venemaalaste allasurumine ja ajuloputamine, Valgevene niinimetatud integreerimine ja Lukašenko režiimi päästmine jõhkrate meetoditega, Venemaa inforuumi sulgemise ettevalmistamine, isegi Nord Stream 2 ehitamine Euroopa gaasisõltuvuse suurendamiseks – kõik need sammud kuuluvad sellesse rubriiki. Kogu poliitiline mäng keerles Vladimir Putini ümber kuni agressioonisõja alguseni. Seejärel pööras Putin kogu vaba maailma enda vastu, alustades jõhkrat täieulatuslikku sõda vaba Ukraina vastu.

Kremli käsul läbi viidud “referendum” võimaldab paigutada tuumarelvi Valgevenes, mis on muutunud de facto oblastiks. Venemaa hirmutab tuumarelvadega selleks, et oma poliitilist positsiooni tugevdada. See on uus reaalsus. Kuid ainult hetkel, sest lähinädalad ja kuud nähtavasti toovad esile palju suuremaid muutusi. Ukraina ei võitle mitte ainult iseenda, vaid ka meie kõigi, kogub vaba maailma eest. Putini režiim ja tema sõjamasin on üha kindlamalt kaotuse kursil. Me peame väljakujunenud dünaamikat hoidma. Venemaa on esitanud ähvardusi Soomele ja Rootsile, et nad ei liituks NATO-ga. Soome ja Rootsi ei taotle NATO-liikmelisust, kuid me rakendame koos niinimetatud tugevdatud suhtluse modaliteete, mis on väljakujunenud olukorras vajalikud. See tähendab lisakohtumisi, luureinfo vahetust, samuti informatsioonioperatsioonide ning strateegilise kommunikatsiooni kohta.

Mida me teeme Ukraina toetuseks? Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, mis juba detsembris otsustas Ukrainale anda ka relvaabi. Tegime seda koostöös USA, Ühendkuningriigi, Läti ja Leeduga. Esimene partii Eesti poolt tarnitud tankitõrjerakette Javelin jõudis Ukrainasse 18. veebruaril, enne sõja puhkemist. Eesti jätkab Ukrainale nii surmava kui ka mittesurmava sõjalise abi andmist. Kavatseme Ukrainale anda täiendavalt Javelini tankitõrjerakette, 122 mm haubitsaid koos laskemoonaga, muud Eestis olemasolevat Nõukogude kaliibriga laskemoona, tuhandeid kiivreid, sadu kuuliveste, kümneid tuhandeid kaitseväe toidupakke ja meditsiinitarvikuid. Samuti plaanime lähiajal Ukrainale üle anda koostöös Saksamaaga Eestis valmistatud mobiilse välihaigla.

Loetelu Ukrainale plaanitavast abist pole ammendav, see täieneb pidevalt – mina julgeksin öelda, et isegi suisa tundidega. Ukrainale on sõjalist abi andnud ja pakkunud USA, Kanada ja 19 Euroopa riiki. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid, et Euroopa rahurahastust eraldatakse 450 miljonit eurot tapva relvastuse ja 50 miljonit eurot mittetapva relvastuse soetamiseks ja andmiseks Ukrainale. Diplomaatiliselt toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu kandidaatriigiks. See riik võitleb praegu julgelt kogu Euroopa ning meie ühiste demokraatlike väärtuste eest. See tegevus kinnitab, et Ukraina väärib ühtse Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Lugupeetud kuulajad! Eesti valitsus ja kaitsejõud on viimasel ajal teinud mitmeid vajalikke samme, kindlustamaks veelgi Eesti julgeolekut. Esiteks. Põhja-Atlandi alliansist liitlaste ja NATO Euroopa vägede ülemjuhataja taotlusel aktiveeriti NATO kaitseplaanid. Allianss teeb täiendavaid ettevalmistusi oma eriti kõrges valmiduses üksuste VJPF liigutamiseks vastavalt vajadusele. NATO Euroopa vägede ülemjuhatajal on selleks olemas õigus ja paindlikkus. NATO-l on täiendavaid valmidusüksusi, mille valmidust on ka tõstetud.

Teiseks. Eesti valitsus taotles 24. veebruari varahommikul koos Läti, Leedu, Poola ja teiste idatiiva riikidega konsultatsioone Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 alusel. Liitlased on juba toonud ning toovad juurde heidutusvägesid NATO idatiivale, sealhulgas Eestisse. Me oleme asunud kiiresti tugevdama NATO heidutus- ja kaitsehoiakut idatiival. Pikaajalise perspektiiviga otsuseid hakatakse ette valmistama järgmiste nädalate ja kuude jooksul. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis kahekordistub vähemalt järgmiseks kaheks-kolmeks kuuks. NATO ettenihutatud lahingugrupis osalevale Briti kontingendile lisandub terve pataljon, umbes 900 inimest. Briti kontingendiga kohtun täna Tapal koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga. Prantsusmaa plaanib esialgse info kohaselt samal perioodil jätkata oma osalust lahingugrupis kompaniisuuruse üksusega, kuni 300 inimest. Eelmainitule lisandub Taani kompanii orienteerivalt suurusjärgus 250 inimest.

Ämarisse on juba kohale jõudnud kolm USA F-35 hävituslennukit. Kanada otsustas samuti kahekordistada oma sõjalist kohalolekut Lätis, toob juurde 460 sõdurit. Ka Saksamaa suurendab 350 sõduri võrra oma panust eFP lahingugrupis Leedus. USA suurendab märkimisväärselt oma kohalolekut NATO idatiival. Pataljonisuurused üksused viiakse Lätti või Leetu. Poola on viidud täiendavat üle 4700 sõduri ning 16 F-15 hävituslennukit. Lisaks kaheksa F-35 hävituslennukit, millest kolm on suunatud Eestisse, nagu ma mainisin, ning 22 Apache helikopterit Lätti.

Kolmandaks. Eesti on valmis täitma oma liitlaskohustusi NATO valmidusüksustes vastavalt Riigikogu ehk teie poolt antud mandaadile. Valitsuse poolt esitatud ning Riigikogus kinnitatud otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu. Eesti plaanib tänavu esimesel poolaastal panustada NRF-i ehk reageerimisjõududesse miinijahtijaga NATO esimese alalise miinitõrjegrupi koosseisus ning kogu aasta vältel miinitõrjegrupi ülema ja staabiga. Panustame samuti staabiohvitseridega õhuväeosa juhatuses ning erioperatsioonide sihtüksuse ja staabiohvitseridega erioperatsioonide osaväes, kokku kuni 80 kaitseväelasega. Eesti panustab ka NATO valmidusinitsiatiivis alates 2021. aasta algusest.

Neljandaks. Valmidusüksustes osaleb Eestiga UK juhitud ühendekspeditsiooniväe JEF koostöös, kus osaleb lisaks UK-le üheksa regiooni riiki: Põhjala ja Balti riigid ning Holland. Koostöö JEF raames on Eestile oluline, sest liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, kaugpõhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i puhul on tegemist tahtekoalitsiooniga, mis tähendab, et iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse JEF-i tegevuses suveräänselt. Eestil on käesoleval aastal Riigikogu mandaat panustamiseks kuni 24 kaitseväelasega.

Viiendaks. Hiljutine Vabariigi Valitsuse täiendav rahaeraldus julgeolekuvaldkonnale lisas Kaitseministeeriumi valitsemisalale umbes 340 miljonit eurot nelja aasta peale: 2022–2025. Rahaeralduse lõviosa langeb järgmisse ja ülejärgmisse aastasse: vastavalt 99,7 ja 204,2 miljonit eurot. Need vahendid kasutatakse laskemoonavarude soetamiseks pea kõikidele kaitseväes olevatele relvasüsteemidele. Suur osa tarnelepinguid on juba sõlmitud. Aprilliks on kõik tarnelepingud sõlmitud ning laskemoon jõuab Eestisse vastavalt 2023. ja 2024. aastal.

Kuuendaks. Kaitseministeerium käivitas veebruari keskel kriisistaabi juhtgrupi, mille koosolekud toimuvad iga päev. Sinna kriisistaabi juhtgruppi kuuluvad Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi esindajad, vastavalt vajadusele ka teised ministeeriumid. Kaitsevägi on vaadanud üle kaitseplaanid ning viinud läbi teavituse struktuuriüksustele, et ohu kasvamisel võimalikult kiiresti reageerida. Samuti on üle vaadatud ning hinnatud häiretasemete tõstmise vajalikkust. Kaitsevägi on teinud ettevalmistusi saabunud ja saabuvate liitlasüksuste vastuvõtmiseks. Kaitseliit on koostöös politsei- ja piirivalveametiga kokku leppinud võimalikud toetustegevused Eesti välispiiril, kui sisseränne hüppeliselt kasvab.

Kokkuvõtteks. Sõda võib jätkuda pikemalt, sest Putini-Venemaa ei ole nõus kaotajana rahukokkuleppele alla kirjutama. Meie ülesanne on teha selle sõjalise sissetungi kahju Putini Venemaale võimalikult valusaks. Ukraina massiivne toetamine poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt päästab Ukraina riiklust ja sõltumatust ning ühtlasi suurendab meie ja Euroopa julgeolekut. NATO-liitlased tugevdavad kaitsevalmidust ja heidutust idatiival olulisel määral. Ja ma julgen öelda täiesti selgelt oma tunnetuse pealt, et liitlassuhted on tugevamad kui kunagi varem. Aitäh!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt