Järgmisel aastal tõusevad Eesti kaitsekulutused rekordilise 749.6 miljoni euroni.
Et täpsemat hinnata vene president Vladimir Putini sel aastal ette võetud agressiivseid samme meie lähinaabruses, tuleb kõigepealt mõista suurriigi majanduslikku olukorda. 2007-2008. aasta majanduskriis räsis Venemaad tõsiselt.
Kui rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi aastaraamatu “The Military Balance 2021“ järgi oli Venemaa SKT 2013. aastal veel $2,3 triljonit USD, siis 2020. aastal langes see $1,4 triljonile. Venemaa majanduslangus jätkub siiani. Võrdluseks: USA-l oli samal 2020. aastal SKT $20,8 triljonit, Hiinal 15,2 triljonit, Saksa-maal $3,31 triljonit, Kanadal $2,16 triljonit.
Kriis kestab
Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Majanduse ja ühiskonna kaos süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt kuid järjekindlalt. Venemaa elanike ringis käib ringi anekdoot Putini sõbra, endise presidendi Dmitri Medvedevi legendaarseks saanud vastusest rahva muredele: „Raha pole kuid te pidage vastu“. Näib, et president Putin soovib kõige rohkem, et tema autoriteet ja isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha säiliksid, ning Venemaa jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse tema juhtimisel.
Seetõttu püüabki meie idanaaber siseriiklikele probleemidele lahendust leida agressiivsest välispoliitikast. Selle aasta kevadel püüdis Putin relvade tärinal taaselustada laiamõõdulist konflikti Ukrainaga. Aprillis 2021 koondas ta oma vägesid Krimmi ning Ida-Ukraina piiride lähistele. Kallaletungiks Ukrainale oli Kremli käsul pühapäevaks 25. aprill 2021 koondatud koos alaliste üksustega ligi 110 täies relvis vene sõdurit lahingutehnikaga.
Ukraina oli sunnitud suurendama oma relvajõudusid, kuid õnneks ennetasid Venemaa kallaletungi USA ja Suurbritannia. USA kaks tiibrakettidega Tomahawk (laskekaugus kuni 1600 km) relvastatud fregatti Donald Cook ja Roosevelt läbisid 20. aprillil 2021 Bosporuse väina ja alustasid Mustal merel liikumist Krimmi poolsaare suunas.
Nendele järgnesid üsna pea tiibrakette kandvad briti fregatid, kes lähenesid julgelt Krimmi poolsaarele, mis de jure ei kuulu Venemaale. Legendaarse kuulsuse sai briti fregatt Defender, kes sisenes varem Ukrainale kuulunud, nüüd Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata Moskva hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, millede paugud jäidki brittidele kuulmata. Sõda Venemaa ja Ukraina vahel hoiti ära.
Baltikumi äralõikamine
2013. aasta septembris pidasid Venemaa ja Valgevene ühise strateegilise õppuse Zapad, mille käigus harjutati juba praktiliselt maastikul Balti riikide Euroopast äralõikamist Leedu ja Poola vahel oleva, nn Suwalki koridori sulgemise teel. Seda märkasid Balti riigid ja teatasid NATO peakorterisse. Brüsseli energiline protest nullis Kremli salakavatsused.
Septembris 2021 toimunud strateegilistel õppustel Zapad-2021 osales Vene kindralstaabi andmetel kokku ligi 200 tuhat sõjaväelast. Valgevene kindralstaabi esimese aseülema kindral Viktor Gulevitši sõnul harjutas Valgevene territooriumil ligi 12 800 sõjaväelast, s.h. 2500 vene sõdurit ja 50 võitlejat Kasahstanist.
Pressiga suheldes ei maininud Gulevitš aga, et Valgevenes harjutasid ka vene eliitväekoondise, 1. Kaardiväe tankiarmeesse kuuluva 4. kaardiväe Kantemirovi tankidiviisi üksused. Neid mainiti vene pressis möödaminnes alles pärast õppuste lõppu. Selgituseks lugejale – tankiarmee oma enam kui 600 tanki ja tankidiviis oma 320 tankiga on disainitud vaenlase ründamiseks operatiivtasandil, manööverdamiseks, suuremastaabilisteks läbimurreteks sügaval vastaspoole tagalas, jõudes sageli sadade kilomeetrite kaugusele rinde eesliinist.
Venemaa sõjalisele tegevusele lisaks järgnes suve alguses lahti rullunud hübriidrünnak Valgevene poolt Euroopa Liidu idapiiri vastu, mis teeb meile ja teistele Balti riikidele suurt muret. Kokkuvõtlikult öeldes võib Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekuolukorda pidada pingeliseks.
Vajame rohkemat
Need Venemaa selgelt provokatiivsed sammud nõuavad Eestilt rohkemat, kui lihtsalt tähelepanu. Oleme NATO liikmesriik allianssi piiril. Me peame näitama ennast riigina, kes ei võta oma vabadust iseenesestmõistetavalt teiste arvelt, kes on valmis end vajadusel kaitsma kõikide olemasolevate vahenditega ning liitlaste abil ja panustab oluliselt oma riigikaitsesse. Selline tegevus on reaalsuses kõige tõhusam heidutus meie ettearvamatule idanaabrile.
Järgmisel aastal kasvab Eesti kaitse-eelarve rekordilise 749,6 mln euroni. Hüppeline kaitse-eelarve kasv tuleb peamiselt kaitseotstarbeliste investeeringute tõusust – järgmisel aastal tõusevad Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud 167 mln ehk 147% võrra. Võimekuse kasvatamine Eesti riigikaitses ning lisaraha investeerimiseks annab reaalse võimaluse arendada, mitte vaid hoida iseseisvat kaitsevõimet.
Näiteks sõlmisime mõned nädalad tagasi lepingu laevatõrje raketisüsteemide ja meremiinide soetamiseks. Eesti kui mereriik ja mererahvas saab seeläbi panna suuremat rõhku oma territoriaalvete ja saarte kaitsmisele. Oluline samm rannikukaitses on tehtud, kuid laevastiku kaitsevõimekuse suurendamine ootab veel ees, ehkki merel oleme tõesti teinud suure hüppe edasi.
Järgmise aasta rekordiline eelarve annab meile ka võimaluse vaadata üle teised pikalt veninud võimearendused, motiveerida palkade tõstmisega kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ning kindlustada suhteid liitlastega. Teame ka, et kaitseväe brigaadid pole üksnes paberil, vaid koosnevad reaalsetest väljaõpetatud meestest ja naistest, relvastusest ja tehnikast.
Kuid endiselt on meie riigikaitses lünkasid ning seetõttu peame näiteks alustama keskmaa õhukaitsesüsteemi loomist. Ämaris on küll alaliselt Balti õhuruumi turvavad liitlaste hävitajad kuid ainult neist riigi õhuruumi kaitseks ei piisa.
Vastase lennuväe õhumanöövrite piiramisvõimekus keskmaa õhutõrje süsteemiga koos reaalse eelhoiatusega toetab kriisiolukorras liitlasvägede kiiret ja turvalist saabumist Eestisse. Just olukorrateadlikkus ning luureinfo on tänases maailmas kõige hinnatumad relvad.
Suurte sõjaliste kaitseoperatsioonide puhul peame varakult omama vajalikku eelinfot, aga ka suunama rohkem ressursi üha enam levinud hübriid- ja küberrünnakute ennetamisse. Teadmine ohtudest mis võivad meid oodata ees ning enesekindlus, et meile tullakse appi, tagavadki meie väikese kuid kaitstud riigi julgeoleku.