President Alar Karis peatus riigikogu ees peetud ametikõnes tarkuse ideaalil, mis võiks olla Eesti olulisemaks tugevuseks ja konkurentsieeliseks. Ta ei mõelnud selle all pelgalt kõrgkoolidiplomite arvu kasvatamist, vaid «indiviidi ja ühiskonnana oskust oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras».
Tark rahvas on tugev nagu mastipuu – tunnetab ümbritsevas toimuvat, suudab ka kõige rajumates tormides vastu pidada ning viib riiki kindlalt edasi, võttes kaasa kõik, kes pardal. Me ei tohi maltsvetlaste kombel, käed rinnal, igavikuliselt oodata valgepurjelaeva, mis meid pärituultega paremale maale sõidutaks. Me peame selle ise valmis ehitama, et parandada kõigi kodanike heaolu. Ja tugev mastipuu ehk tark rahvas on selle keskne toimepanev jõud.
Oleme riigina palju juba korda saatnud: me oleme mitmete oma Ida-Euroopa saatusekaaslastega võrreldes parimal elujärjel, ehitanud üles digiriigi ja heaoluühiskonna. Kahtlemata on aga Eestil veel palju kasutamata potentsiaali.
Olgem ausad, palju meid siin Maarjamaal pole, maavarade rohkusega ei saa hiilata ega logistilise asukohaga, nagu Šveits või Luksemburg. Just seetõttu saab Eesti olla edukas vaid siis, kui meil on targad ja hoitud inimesed – ja see peab olema üks riigi ja poliitikute kõige olulisemaid eesmärke juba nüüd ja tulevikus.
Sest kui tarkus ei kasva, kasvab lollus – ning lollus ja ahnus viivad alati ühiskondi hukatusse.
Kõik eeldused on olemas, et võiksime olla maailma kõige targem rahvas. Eesti koolilapsed troonivad võrreldes eakaaslastega PISA testide tulemustes, meil on tugev teadlaskond ja haritus au sees. Küsimus on, kuidas suudame seda konkurentsieelist kasutada ja mida saab rohkem teha, et tarkus kasvaks. Sest kui tarkus ei kasva, kasvab lollus – ning lollus ja ahnus viivad alati ühiskondi hukatusse.
Riigikogus algavad aasta lõpus riigieelarve arutelud, milles panustame varasemast rohkem targa ja jätkusuutliku ühiskonna arendamisse. Liigume kindlal kursil, et õpetajate keskmine palk jõuaks samm-sammult 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Kevadel otsustas valitsus, et õpetajate miinimumpalk tõuseb kolm protsenti. Uues eelarves oleme leidnud võimaluse suurendada palgafondi viis protsenti. Haridusminister on lubanud otsida eelarvest veelgi lisaraha, et õpetajate keskmine palk tõuseks, kokku 7,2 protsendi võrra ja oleks vähemasti riigi keskmisega võrdne. See on erasektori kiire palgatõusu tingimustes suur väljakutse.
Uus riigieelarve näeb ühtlasi ette lisaraha eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks kaheksa miljonit eurot, mis annab kõigile lastele võrdsed võimalused ühiskondlikus elus edu saavutada. Ka kasvab teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine 324 miljoni euroni ning saab seega olema üks protsent SKTst.
Mõistagi annan endale aru, et nii mõnigi leiab, sageli õigustatult, et uue riigieelarvega pole tehtud piisavalt.