Omikron tuleb. See uus COVIDi tüvi tabab Euroopat nagu tsunami, mis kardetavasti viib nakatumistipud uutesse kõrgustesse.
Osades riikides nagu Taani ja Inglismaa on ta juba kohal ja seni kõigi lainetega hästi toime tulnud ühiskondades kehtestatakse taas uusi piiranguid.
Mul on kahju, aga varsti jõuab see kõik ka Eestisse. Meie kogemus viiruse eelmistest lainetest näitab, et ükskõik milline Euroopa riik ei saa ennast koroona leviku eest lihtsalt lukku panna. Viirus tuleb läbi ka lukuaugust ja varem või hiljem teeb oma laine ikkagi ära.
Omikron, mis nakkab paremini ja paljuneb organismis kiiremini, teeb seda veelgi kindlamalt. Seda näitab kujukalt tema senine levik – kuigi valitsused kehtestasid ülikiiresti Lõuna-Aafrika riikidele reisipiirangud, oli uus tüvi juba kohal.
Sõjaolukord
Valitsused saavad tegeleda küsimusega, kuidas seda lainet niimoodi ohjes hoida, et ta jälle meie haiglaid täielikult lukku ei lööks. Nagu me teame, on selleks mõned enam-vähem töökindlad vahendid: inimestevaheliste kontaktide vähendamine, avalikes kohtades maski kandmine ja muidugi vaktsineerimine.
Kõik uuringud näitavad, et kuigi omikron-tüvi võib tänu oma mitmetele mutatsioonidele kahe vaktsiinisüsti kaitsest läbi lüüa, on see siiski märgatavat vähem tõenäoline kui täitsa vaktsineerimata inimeste nakatumine. Ja eriti head kaitset pakub omikroni vastu äsja saadud tõhustusdoos. Viroloog ja teadusnõukoja liige Andres Merits on öelnud, et tõhustusdoosi saamine – või enda vaktsineerimine pärast läbipõdemist – teeb super-immuunseks.
Nii et jõulude eel on mul lihtne üleskutse: vaktsineerige ennast ja tehke tõhustusdoose nii kiiresti kui vähegi võimalik. Iga päev, mil teie immuunsussüsteem on õpetatud COVID 19-ga võitlema (just seda vaktsineerimine ju teeb), pakub teile parimat kaitset, mis praegu saadaval. Kui Venemaa kogub vägesid Ukraina piiri taha, mobiliseerivad ukrainlased oma armee ja jagavad välja relvad.
Täpselt sama peame tegema meie võitluses viirusega: kutsuma välja oma keha parimad väeosad ja andma neile kätte täpse luureinfo ja tõhusad võitlusvahendid. Ainus võimalus selleks on vaktsineerimine, ilma selleta mutantviirusega lahingu alustamine võib lõppeda traagiliste tagajärgedega.
Valitsused soosivad
Valitsus omalt poolt on lubanud, et nii ruttu kui võimalik peaksid tõhustusdoosi saama teha ka need, kelle esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödunud 3-6 kuud. Kuigi Euroopa ravimiamet pole seda veel ametlikult heaks kiitnud, saabus meile Euroopa ülemkogult mitmeid sõnumeid, et valitsusjuhid seda väga soovivad – eriti riikides, kus omikron on juba valdavaks muutumas. Ka Ühendkuningriik, mis enam Euroopa liitu ei kuulu, on tõhustusdoosi saamise piiri kolme kuu peale toonud.
Kinnitan, et valitsuse eesmärk on hoida ühiskond jätkuvalt nii avatuna, kui vähegi võimalik. See tähendab muuhulgas, et me ei lähe laussulgema koole või ettevõtteid ja et me püüame vaktsineeritud inimestele, kes on ennast viiruse vastu kaitsnud, jätta võimaluse elada oma elu täitsa tavaliselt. Ent nähes, et nakatumiskordaja R on meil tõusnud üle ühe ja igapäevased nakatumisnumbrid on tõusutrendis, on loodetavasti ilmne, et liiga paljusid piirangute leevendamisi ei saa täna nõuda. Ainsa erandi tegime siiski uusaastaööle ja sellele järgnevale päevale, kus avalikke üritusi võib korraldada ilma lõpupiiranguta. Loodetavasti suudame kõik neil üritustel vastutustundlikult käituda ning ennast ja teisi viiruse leviku eest kaitsta.
Aga oodake – see omikron pidi ju olema mõnus mahe koroonatüvi, mis küll nakatab, aga kedagi haiglasse ei saada? Jah, minagi tahaksin seda väga uskuda, aga numbritega paremini kodus olevad inimesed nagu matemaatik Krista Fischer, ütlevad, et meil ei ole põhjust ennast kindlamalt tunda. Isegi kui omikroni vähevaenulikkus peaks saama kinnituse, tähendab tema nakkavus ikkagi seda, et koormus haiglatele kasvab.
Kui haiglasse satub kümnest nakatunust kahe asemel üks, aga nakatunuid on kolm korda rohkem, on ka haiglate koormus suurem kui eelmises laines. UK uuringud näitavad aga, et omikroniga haiglasse sattumise tõenäosus ei pruugi olla väiksem, kui deltavariandi puhul. Nii et põhjust ettevaatlik olemiseks on meil küll ja veel.
Kokkuvõttes on meil seis siiski parem kui aasta tagasi. Me teame viiruse võimekusest rohkem ja me teame enam-vähem, mis tema pidurdamisel töötab. Ja meil on palju rohkem inimesi, kes on ennast viiruse leviku eest kaitsnud. Lisaks on meil elupäästvaid vaktsiine sellises koguses, et jätkub kõigile. Nii et tehke endale ja oma lähedastele parim jõulukink ja kaitske ennast parimal võimalikul viisil. Uskuge, nii on pühadehooajale palju julgem ja kindlam tunne vastu minna!