Vajadusest ehitada Estonia teatri ooperi- ja balletietenduste jaoks suur saal on räägitud vähemalt viiskümmend aastat. Kauges nooruses mäletan selleteemalisi kirjutisi kultuurilehes Sirp ja Vasar.
Tõde on ju selles, et Eestis pole üldse õiget ooperisaali kunagi olnud. See praegu kasutatav on ehitatud sõnalavastuste saaliks.
Kunagine Estonia teatri peadirigent Eri Klas rääkis palju aastaid tagasi ühes seltskonnas, kuidas ta ei saa balletilavastusse kutsuda Māris Liepat. «See, nagu hüppab, nii lendab kohe küljekardinate taha.» Māris Liepa oli Moskva Suure Teatri esitantsija.
Kunagi olin mina ka Estonia nõukogu liige. Lisaks meeldib mulle ooper ja ballett, nii et olen pikalt jälginud arutlusi uue ooperimaja üle, ja mõni kord nendes aruteludes ka osalenud. Missugused variandid on küll laual olnud! Kõigepealt muidugi hõlmikpuu-ooper, siis Solarise kohale, siis mere äärde, siis Lasnamäe veerule. Ühestki pole midagi välja tulnud. Ja ikka on jutuks tulnud ka juurdeehitus.
Nüüd on juurdeehitus kantud n-ö riiklikku plaani. Julgen arvata, et nii lähedal pole Estonia ooperi- ja balletisaali ehitus veel kunagi olnud.
Ajalooline Estonia teater, eestluse sümbol, pommitati puruks märtsis 1944. Mul on küsimus: miks taastati Estonia teatrihoone peaaegu endisel kujul? Miks varemeid ei lammutatud, et asemele ehitada midagi Sõpruse kino või Narva Gerassimovi-nimelise kultuuripalee taolist?
Ma ei tea, kuidas mõtlesid tolleaegsed otsustajad, kuid Estonia teater ja kontserdisaal taastati, mitte küll täiesti samasugusena, ümberehitatuna, aga see hoone kui sümbol säilitati. Ja hoone kui sümbol säilib ka siis, kui sinna tehakse juurdeehitus.
Loomulikult võib kusagile Lasnamäele või mereranda ehitada isikupäratu klaaskasti, milles on suurepärane ooperisaal.
Loomulikult võib kusagile Lasnamäele või mereranda ehitada isikupäratu klaaskasti, milles on suurepärane ooperisaal. Aga see pole enam Estonia. See pole hoone, kus esimese istungi pidasid Asutav Kogu ja Eesti Kongress, ja kus valiti taastatud eesti vabariigi presidente.
Tänast sümboolset Estoniat hoiavad elus ooperiteater ja kontserdisaal. Mis saab sellest hoonest siis, kui teater ära Lasnamäele kolib?
Juurdeehitus tänase Estonia hoonele on muidugi väljakutse. Minu jaoks pole probleemiks ei maht ega mingid vaated, millega kõik on harjunud. Kindlasti on hulgaliselt tehnilisi probleeme, aga need on tänapäeva tehnika abil lahendatavad. Minu küsimus on, milline saab olema selle juurdeehitise projekt. Kas see tuleb ilmetu tehnohoone või tuleb see rajatis, mis harmooniliselt sulandub ajaloolise Estonia hoonega?
Kui paljud inimesed märkavad, et Peeter I ajal rajatud Kadrioru lossi tagaküljele ehitati 1930ndatel juurdeehitis, suur banketisaal? See sulandub täiesti harmooniliselt ajaloolisse lossihoonesse. Selle projekteeris vene emigrandist arhitekt Aleksander Vladovski, kes suutis meisterlikult sulatada kokku erinevaid ajaloolisi stiile ja kaasaega.
Ootaksin väga, et Estonia juurdeehitis sulandub sama harmooniliselt ja stiililiselt ajaloolisse sümbolhoonesse.