Läinud aasta tempo oli selline, et kohati ei olnud suure ambitsiooni sees muutusi juhtida mahti märgatagi, et on põhjust hetkeks ka peatuda, teha kokkuvõtteid ja endale ja kaasteelistele mõttes üks pikk pai teha. Kuna teatavasti tõstab teadmine, et töös eesmärke saavutad motivatsiooni, teen seda nüüd, enne kui uus aasta oma tuurid üles võtab. Nii nagu joogaski, kehaski, on eluski sissehingamine, väljahingamine ja kui tähele panna, siis ka paus nende kahe vahel. Pai Sulle ja mulle, meile kõigile.
Aasta eest samal ajal toimus valitsuse vahetus ja sain esmakordselt tõsiselt ja sisuliselt osaleda koalitsioonileppe sõnastamise intensiivses protsessis. Keskkonna- ja energeetikateemad, kuhu sain panustada olid algusest peale Kaja Kallase valitsuse üks prioriteete ja nii sai ka lepe vaatamata teatud erimeelsustele partnerite vahel ambitsioonikas. Seda märkasid ka analüütikud ja huvirühmad.
Esmakordselt sõnastati valitsusleppesse fossiilsete kütuste tuleviku toetamise lõpetamine ja seati selged tähtajad. Teatud mõttes oli üllatav näha, et ehkki teame ju rohepöörde möödapääsmatust vajadusest juba ammu, tundus, et tõepoolest oli neil numbritel seal leppes mõju. Järgnesid uudised nii Eesti Energia kliimaneutraalsest tulevikust, valitsuse poole pealt said lõpuks ometi paisu tagant edenema tuuleparkide taluvustasu eelnõu ja merealade planeering, järgnesid ka taastuvenergia vähempakkumiste väljakuulutamised, läbi aegade suurim maht päikeseenergiast jpm. Rohepöörde eitajate kiuste, mitte liiga palju ja liiga ruttu, vaid liiga hilja ja liiga vähe, tõestas reaalsus hilissügiseste energiahindadega. Kindlasti on oma osa gaasikraanidel ja julgeolekupoliitikal, aga veel enam oleme siia jõudnud, sest me pole rohepööret seni piisavalt tõsiselt võtnud, pole taganud piisava kiirusega taastuvenergeetika võimekusi. Rohepööre tugineb väga paljus elektrienergiale, vajadus elektrienergia järele pigem kasvab kui kahaneb, seega on jätkusuutlikul taastuvenergeetikal, salvestusvõimsuste arengul, nutikal elektrivõrgul ja -tarbimisel ja vaieldamatult ka mingit laadi heitmevabal ja/või heidet-kinni-püüdval tehnoloogial tohutu tulevik. Siit saab minna ainult edasi ja ilmselt on oma rahakoti pealt tuntav vajadus taaskord kõige kiiremini liigutama panev jõud. (Jah, ma näen ise ka, et mul on loomuomaselt raske lihtsalt võtta kokku tehtut ja mitte vaadata ettepoole ja uusi plaane teha).
Lisaks on leppe kohaselt fookuses jätkusuutlikum metsandus, elurikkus, looduskaitse, ringmajndus ja jäätmekäitlus, liikuvus jpm peatükkis Roheline Eesti. Veebruari alguses valiti mind juhtima Keskkonnakomisjoni, ministri kohale asus Tõnis Mölder. Tõnist ma enne eriti ei tundnud, ent meil kujunes välja igati toimiv ja hea koostöö, kohtusime regulaarselt ja suhtlus temaga oli alati avatud. Aitäh, Sulle, Tõnis ja jõudu ja edu kõiges, mis ette võtad, saad hakkama, sest Sinus on siirust ja julgust ka enesesse vaadata.
Keskkonnakomisjoni juhtimise võtsin tunnistan ette suure õhina ja teatava elevusega, kolleegid vahel lausa kaebasid meie töökuse üle ja nii mõnigi lahkus uutele väljakutsetele. Aitäh teile tehtu eest, Jüri ja Siim. Jevgeni hoiab seni sotside lippu kõrgel nii pealinna volikogu juhtides, kui opositsiooni esindajana komisjonis, ehkki komisjonis otsime me pigem üksmeelt, või vähemasti sisulist ühisosa. Aitäh, selle eest kogu komisjonile, kõigile vanadele ja uutele liikmetele. Meie jätkame.
Pidasime keskkonnakomisjon kokku 66 istungit, neli ühisistungit majanduskomisjoniga vesinikutehnoloogia, merekaitse, säästva liikuvuse tuleviku ja Fit for 55 kliimapaketi teemal, neli ühisistungit maaelukomisjoniga vesiviljeluse, jahipiirkondade kasutusõiguse ja mahepõllumajandustoetuste teemal. Kaks korda käisime väljasõiduistungitel: tutvusime soode taastamisega RMK ja ELFi koostöös ja ermatsade seisuga erametsaliidu kutsel.
Menetluses oli 11 seaduse eelnõu ja 3 otsuse eelnõu, millest vastu võeti 8 seadust ja 2 otsust. Eesti Päevaleht on oma kokkuvõttes kajastanud hästi paari meie eelnõu: aprillis võtsime vastu seadusemuudatuse, mis lahendab ühe osa probleemidest jääötmemajanduses: “kohalikud omavalitsused peavad tagama hiljemalt 2023. aasta lõpuks oma elanikele võimalused biojäätmeid eraldi ära visata. Enamikule inimestele tähendab see, et nende kodu juurde tuuakse biojäätmete konteiner või luuakse kompostimisvõimalused. See on suur samm edasi, sest lõpuks saavad ka väiksemate kortermajade elanikud ja eramajad biojäätmeid tekkekohal ehk oma kodus liigiti ära anda. See omakorda tähendab, et edaspidi leiab segaolmejäätmete seast järjest vähem bioprügi ja see võimaldab olmejäätmeid rohkem ringlusse suunata ja Eestil on suurem tõenäosus täita olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke.” See on teema, millega jätkame ka sel aastal, väljakutsed on suuremad kui senised väiksed edusammud, enamus neist siiski rakendamise, ehk omavalitsuste hangete kui seaduse tasandil, sellest kirjutan pikemalt siin.
Juunis võtsime peale aastatepikkuist arutelu lõpuks suure enamuse toel vastu seadusemuudatusega keelustati Eestis karusloomakasvatus, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk. Keeld hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026. aastal. Riigikogu otsus pälvis Eesti keskkonnaühenduste kojalt aasta keskkonnateo tiitli. Siin lähevad tänusõnad jälle nii kolleegidele riigikogus kui eestkosteorganisatsioonidele hea ja sisuka koostöö eest.
Karusloomakasvatus oli enne seadusega keelustamist mitme kollektiivse pöördumise teemaks. Keskkonnakomisjonis tegelesime läiniud aastal mitme olulise pöördumisega metsa, lageraiete keelustamise, merekaitse, sigaretikonide ja linnurahu teemadel. Enamus pöördumiste teemadest jõudis või on moel või teisel jõudmas ka õigusaktidesse. Sel aastal käsitleme peatselt Alutaguse ja Sõrve looduskaitsealade teemalisi pöördumisi.
2021 aastal astus Euroopa Liit ülilolulisi samme keskkonnapoliitikas erinevate suurte ja väiksemate algatuste kaudu. Riigikogus on heaks tavaks, et keskkonda otseselt mõjutavate algatuste kohta annab keskkonnakomisjon omapoolse arvamuse euroopa Liidu Asjade Komisjonile. (tegelikult mõjutavad muidugi kõik algatused ja laiemalt koghu inimtegevus keskkonda, aga see selleks :)) Esimestel nädalatel värske komisjoni esimehena reageerisin taastuvenergia direktiivi säästlikuse kriteeriumidele, ehk siis puidu põletamise subsideerimisele, ka see teema jätkub nii konkreetse direktiivi kui uue metsastrateegia kaudu sel aastal. Lisaks oleme arutanud ja arvanud kalanduslepingu, energiatõhususe- ja taastuvenergia direktiivi, ning üleeuroopalise energiataristu määruse kohta, patareide ja akujäätmete ja romusõidukite kohta, transpordi-, metaaniheite vähendamise, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime- ja kliimamuutustega kohanemise- ja uue taastuvenergia- ja metsa -strateegiate kohta. Mahult ja mõjult suurim oli arvamuse kujundamine Euroopa kliimapaketi Fit for 55 kohta, millega ELAK tegeleb edasi, et kujundada seisukohad, millega Eesti siseneb läbirääkimistesse ELiga. Kirjutasin Fit for 55 paketist ka siin ja seal meedias, teema ja probleemistik kompleksne, oluline, et detailide üle vaieldes ei kaoks silmist suur pilt. Kliimaneutraalsele majandusmudelile ei ole alternatiivi ja kõik meie otsused peavad lähtuma jätkusuutlikkuse printsiibist. Kaasaegne turumajandus on see, mis arvestab finantskapitali kõrval võrdselt ka looduskapitali, inimkapitali ja sotsiaalset kapitali.
Õiguslike algatuste kõrval oleme komisjonis tutvunud laiemalt keskkonnapoliitika ja -ettevõtlusega, kohtusimeSingle Earth platvormi loojatega, korraldasime infopäeva Rohetiigri tegevusest, hiljuti tutvusime Rohetiigri Energia teekaardiga. Metsanduse teemalisi kohtumisi toimus vääriselupaikade, era- ja riigimetsa, Natura ja kah-alade, inventariseerimise, metsaandmete, linnurahu jpm teemadel. Metsanduse arengukava koostamisel ja RMK tegevusel hoiame jätkuvalt silma peal. Soode, rabade ja turbapoliitika ja nn maakasutuse sektori tulevik süsiniku sidumise võimaluse vaatest on olnud päevakorras, aga on jätkuvalt komisjoni huviorbiidis, ootame ministeeriumi poolelt paari uuringu valmimist ja seejärel ka turbapoliitika kaasajastamist. Energeetika poole pealt on olnud olulisimad kuulamised kohaliku kasu instumendi ja merealade teemaplaneeringu teemal. Veel oleme käsitlenud rohehangete ja jätkusuutliku ehitamise teemat, veebruaris plaanime selleteemalist konverentsi. Arutelusid jätkusuutlikust liikuvusest oleme pidanud Elroni ja Eesti Raudteega ja laiemalt tulevikku vaadates liikuvuse arengukava teemal. Kliimapoliitikas seisab komisjonil peatselt ees valitsusleppe kliimanutraalsuse ambitsiooni sõnastamine (lisaks juba kehtivale Eesti 2035 strateegiale) ka Kliimapoliitika põhialuste dokumendis.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja viibis ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) eelsel parlamentaarsel kohtumisel Itaalias Roomas. Mina osalesin COP26l Suurbritannias, Glasgow’s. COP järelkajadest soovitan eestikeelsetest lugeda ehk järgmisi:
https://www.kliimamuutused.ee/uudised/cop26-kokkuvote-uleuldine-ambitsioon-on-ebapiisav
Lisaks tööle komisjoni esimehena, on töö erakonnas, Põhja-Tallinnas – aitäh kõigile 2000le valijale – Tallinna volikogus hoiab meie teemadel minu asendusliikmena silma peal Pärtel-Peeter Pere – tean, et ta teeb head tööd ja oluline on, et tuleks uusi häid inimesi, kes reaalselt saaks ka tegutseda ja kaasa lüüa. Loodan väga, et Pärtel-Peeter kandideerib ka järgmisel aastal Riigikokku, tean, et on palju valijaid, kes teda usaldaks ja ta teeks ka väga head tööd Eesti jaoks. Nii nagu paari aasta eest Signe Riisalo tagasi politikasse meelitamist, meenutan Pärtli kutsumist kandideerima, kui mõnel väsinud hetkel tunnen, et ei saa piisavalt teha. Saan küll ja tänan Teid, mu julged sõbrad, et te vedu võtsite, hakkajad ja südamega tegijad edasi olete!
Tagasi töö juurde Riigikogus, fraktsioonis, parlamendirühmades – juhin Briti-, Rootsi- ja Taani- sõprusrühmasid. Kõigi nendega on olnud hea ja sisuline koostöö, põhilisteks märksõnadeks jällegi jätkusuutlik elukeskkond. Rootsis käisime sel aastal ka Riigikogu esimehega koos visiidil, edasi toimetan Rootsi-Eesti koostööfondi nõukogus, kus lisaks projektitoetustele oleme käivitamas noorte juhtide koolitus- ja koostööprogrammi. Ise koolitun ja lihvin oma juhtimisoskusi Miltton New Nordics Tulevikujuhtide kiirendis. Oma kogemusi poliitikas ja juhtimises annan omakorda edasi ALDE Renew Euroopa naispoliitikuid koolitades Alliance of Her programmis.
Ja jah, teame tänu Repinskile, et saadikutel on tegemist ka väljaspool Riigikogu 🙂 Taksot ma ei sõida, aga tegelikult on see aasta olnud tõesti tihe ka mitmel muul rindel. Boltiga teen koostööd küll, vaata pilti ülal, mind seob nendega ühine eesmärk paremat linnaruumi ja jätkusuutlikumat liikuvust kujundada. Olen käinud rääkimas neile inim-kesksetest linnadest, liikuvuse minevikust, olevikust ja tulevikust, linnadest inimestele, pehmest linnast. Arutlenud, kuidas tuleviku liikuvust kujundada nii, et eraauto on erand ja enamus sõidukeist on osa ühistranspordist, linnaruum, soosib eelkõige jätkusuutlikumaid liikumisviise jne, ilmselgelt on sellisel platvormil nagu Bolt võimalus mõjutada elu mitmel moel, ka eraauto-vabamaks, ehkki täna on nende mõju veel pigem suurema autode arvu toomine tänavatele.
Novembri lõpus ilmus minu eestvedamisel raamat Pehme linn, tuuritasime autori ja arhitekti David Simiga arhitektide, arendajate ja linnaelu armastajate, aga ehk veel olulisem – ka kirujate juures. Seda tööd jätkame, see on vajalik, nauditav ja põnev. Inspireerib ja tõmbab mind ennastki. Tagasi juurte juurde, arhitektuuri ja linnaehituse, jätkusuutlike linnade kui maa parima võimaluse juurde. Tegelikult võin kokkuvõtteks tõdeda, et kõik mida teen, rahvasaadiku, ettevõtja, koolitaja või kasvõi emanagi, juba aastaid (omamoodi vahekokkuvõte oli magistriöö EKAs 2010), lähtub kolmest põhiväärtusest – julgus, avatus ja headus ja enda rolli määratlen justkui erinevate maailmade tõlkimisena, teatud eelarvamuste ja suhtlus-barjääride murdmisena, et oleks enam mõistmist ja koostööd, sisulist, teadlikku arengut kestlikuma ja inimsõbralikuma planeedi suunas.
Aitäh teile, kellega koos seda teed käime, jätkame, vahepeal hingame välja, siis jälle sisse ja jätkame. Ja muide, näen, et kirjatüki lõpuks on lumistele puudele paistmas päike – seda muutumiste ilu märkamist soovin teile ka sellesse, uude, heasse aastasse. 2022.