Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul hakkab Eesti inimesteni jõudma teadmine, et riik pakub hädasolijatele tuge ja mitmeid erinevaid võimalusi tööturule naasta.
„Aasta alguse numbrid näitavad, et riigi abimeetmed on hakanud kenasti tööle,” ütles sotsiaalminister täna Riigikogus toimuval olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamine”.
„Keskendume rohkem teenustele, mis aitavad luua reaalseid töökohti ja hoida sidet tööturuga. Üha populaarsemaks on osutunud palgatoetuse, tööpraktika ning oma ettevõtte rajamise toetuse kasutamine – tänaseks on vaid nende kolme meetme abil loodud juba üle 1500 päris töökoha,” märkis Pevkur.
“Kui lisada siia ka muud riigi abimeetmed, nagu näiteks avatud taotlusvoorud, tööharjutus, avalik töö, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused, võib eeldada, et erinevate võimaluste koosmõjul leiab sel aastal riigi abil rakenduse 15 000 – 20 000 inimest,” lausus Pevkur.
Pevkur tõi välja, et võrreldes kümne aasta taguse majanduskriisiga suudab Eesti täna oma töötuid märksa tõhusamalt toetada. „Tänavu panustab riik läbi aegade suurima summa töötuse leevendamiseks – ligi 4 miljardit krooni. See on kordades rohkem kui kunagi varem.”
“Selleks, et homne olukord oleks parem, jätkame tänaseid tegevusi ning otsime ka võimalusi, et tööleaitamise meetmetesse rohkem raha leida. Tähtis on töötute üha parem teenindamine, teavitamine ja suhtlemine,” lisas Pevkur.
Tema sõnul käivitab töötukassa peagi tasuta iseteenindusportaali www.amet.ee, mis aitab töötul leida kiirelt ja mugavalt vajalikku informatsiooni riigi pakutavate teenuste, koolituste, hüvitiste, toetuste ning hetkel pakutavate töökohtade kohta nii Eestis kui teistes Euroopa riikides.
„Kahtlemata on töökohtade loomise eelduseks heas korras riigi rahandus ja usaldusväärne investeerimiskeskkond. Eesti elanikud on andnud väärika panuse, et uuest aastast saaksime kasutusele võtta euro. Ma väga loodan, et euro tulek toob uusi investeeringuid ja sellega ka uusi töökohti,” ütles Pevkur.
Pevkuri hinnangul muutub üha olulisemaks ka elukestev õpe ja harjumus õppida. „Kindel on see, et tööpoliitika ei saa kunagi asendada hariduspoliitikat ning selle võimalikke vajakajäämisi. See tähendab, et meil on suur vastutus tänaste noorte ees, et nad saaksid parima hariduse, mis aitaks neil olla edukas, tajuda maailmas toimuvaid muudatusi ning olla valmis uuteks väljakutseteks.”