Reformierakonna juhatus võttis täna kokku mitu kuud kestnud parlamendikonsultatsioonid, mille tulemusena jõudsid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Erakond Eestimaa Rohelised kokkuleppele valimisaastate vähendamise reformis.
„Kokku lepitud reformikava järgi valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70lt 45le,” ütles Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus.
„Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi. Ka valimiste toimumise ajad – vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm,” selgitas Rosimannus.
Kokkuleppe eelduseks oli Rosimannuse sõnul reformi nihutamine piisavalt kauge ajalise horisondi taha, kuhu tänased olupoliitilised rehkendused naljalt ei ulatu. „Tegu on eeskujuliku reformiga, ses mõttes, et kõik osapooled teavad muutuse tulekust mitmeid aastaid ette,” ütles Rosimannus.
Reformikava järgi valitaks alatest 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president samuti alati ühel aastal, eurosaadikud juunis ja riigipea sügisel.
„Nii tekib iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga viie aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju,” lisas Rosimannus.
Sellise rütmi saavutamiseks valitakse kohalikud volikogud aastal 2017. ajutiselt ja ühekordselt 6 aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt neljaks aastaks.
„Et erakorralised valimised soovitud valimisrütmi taas segi ei paiskaks, kavandatakse kokkuleppe kohaselt täiendada põhiseadust sättega, mis ütleb, et erakorralistel valimistel valitakse vastavad rahva esindajad ja kogud kuni korraliste valimisteni,” selgitas Rosimannus.
Rosimannuse sõnul on valimisreformi ratsionaalne sisu ja eesmärk surve vähendamine Kreeka-sarnasesse lõksu kukkumiseks.
„Teadlased on kindlaks teinud, et valimistsüklid mõjutavad oluliselt eelarvepoliitikat ja avaliku sektori kulutuste iseloomu. Valimiste eel kasvavad avalikkusele nähtavamad ja lühiajalise mõjuga rahakulutused, näiteks palkadele ja dotatsioonidele. Kannatavad aga hädavajalikud investeeringud, mille positiivne mõju avalduks alles aastate pärast,” ütles Rosimannus.
„Kujutage nüüd ette, et see muster kordub Eestis järgmised 100 aastat jutti, sest järgmise 100 aasta kestel on valimisreformi tegemata absoluutselt kõik aastad kas vahetult valimiseelsed või valimisaastad,” kirjeldas Rosimannus.
Kolm erakonda usuvad, et parlamendis leidub veel parteisid, kes on suutelised vaatama tänasest olupoliitikast ja homsetest ajalehtedest veidi kaugemale ja väljapakutud reformikavaga liituvad. Piisava toetuse korral saaks põhiseadusparandused jõustada kiireloomulisena juba selle Riigikogu ametiajal.
„Kuid kui neid ei jätku, peab reformi jõustamiseks lisaks praegu ametis olevale parlamendile sama kava heaks kiitma ka järgmine Riigikogu. Praeguse plaani järgi võiks põhiseadusmuudatuse esimene lugemine toimuda juba juunis,” sõnas Rosimannus.
Reformierakonnal, Isamaa ja Res Publica Liidul ning rohelistel on parlamendis 57 häält.