Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul vabaneb suurematel kommertspankadel tänu euroalas kehtivale madalamale reservmäärale kokku ca 40 miljardit krooni. Tema hinnangul annab see pankadele võimaluse laenukraane kriisi haripunktiga võrreldes oluliselt rohkem avada.
„On oluline, et vähemalt osa vabanevatest reservidest läheks Eesti majanduse elavdamiseks, eelistatult muidugi teadmistepõhiste töökohtade loomiseks ning lisandväärtuse suurendamiseks,” ütles Rõivas.
Lisaks reservidest vabanevale rahale tähendab kohustusliku reservi määra langemine 15%lt 2%le seda, et uute laenude väljastamine muutub oluliselt soodsamaks. „Kui lisada siia veel Eesti majanduse usaldusväärsuse kasvust tulenev raha odavnemine, on oodata märgatavat likviidsuse paranemist,” lisas Rõivas.
Komisjoni esimehe sõnul ei tähenda laenuvõimaluste paranemine samas seda, et kasvama peaks vastutustundetu laenamine.
Rõivas juhtis ka tähelepanu, et kui euro tuleku kontekstis hirmutatakse inimesi sageli võimaliku hinnatõusuga, siis üks olulisemaid hindasid – raha hind – on tänu euro tulekule juba langenud ning langeb veelgi.
Keskpanga poolt kehtestatav kohustuslik reservimäär langeb järk-järgult, seni kehtivalt 15%lt 2%le jõuab määr 1. jaanuariks.
Tänasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati kommertspankade kohustusliku reservimäära langemist ning likviidsuse suurenemist.