Energeetika on Eesti arengu üks võtmevaldkondi mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime suurendamise seisukohalt. Energiast ja meie tehnoloogilisest oskusteabest energiatootmise vallas peab saama oluline Eesti ekspordiartikkel, majanduse, töökohtade ja sissetulekute kasvu allikas.
Eesti peab jõuliselt jätkama energiaallikate portfelli mitmekesistamist ning 2030. aastaks saavutama energiasõltumatuse. See tähendab, et ülekaalukas osa Eestis tarbitavast energiast toodetakse kodumaistest energiaallikatest või siis Eestis.
Rahvuslik tuumaprogramm Eesti tuumajaama rajamiseks on Eesti energiasõltumatuse tagamisel võtmetähtsusega. Pikaajalise kindluse Eesti varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000 MW võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral valmiks juba 2022. aastal.
Eesti tuumaenergia programm peab kindlasti sisaldama kohalike spetsialistide väljaõppe. Ka on täiesti selge, et tagatud peab olema maksimaalne ohutus ja ausad turutingimused. Et tagada Eesti tuumajaamas soodsad ja stabiilsed elektrihinnad ning töökohad, peavad tuumajaama loomiseks osaluse saama Eesti tööstuslikud elektritarbijad.
On positiivne, et gaasivõrgu omandiline lahutamine suurendab survet Eesti-Soome gaasiühenduse (Baltic Connector) rajamiseks ning alternatiivide (veeldatud gaasi toomine gaasivõrkudesse) tekkeks Venemaa gaasile. Energiajulgeoleku seisukohalt on tähtis, et Eesti osaleb aktiivselt Balti energiaturu integratsiooniplaani (Baltic Energy Market Interconnection Plan) väljatöötamisel ja elluviimisel ning suurendab energiakoostööd Põhjamaadega.
Energia säästmine ja tõhusam kasutamine on olulised vahendid energiajulgeoleku saavutamisel odavaima võimaliku hinnaga. Kindlasti tähendab see, et peame jätkama energiasäästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad oluliselt vähendada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu.
Samamoodi on tähtis ja aus, et neid programme laiendataks võimaluse korral ka väikeelamutele. Riik peab näitama siin eeskuju ning rajama uued avaliku sektori hooned maksimaalselt energiasäästlikena.
Meil tuleb tunduvalt suurendada Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate (puit, vesi, tuul, olmejäätmed, põllumajanduse tootmisjäägid, päike) osa ja vähendama suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu. Tähtis märksõna selles kontekstis on taastuvenergia toetuste määr. See peab küll silmas pidama Eesti energiapoliitika eesmärke tervikuna, samal ajal ei tohi aga tarbija rahakotti põhjendamatult koormata.
Probleemse, transpordist lähtuva saaste vähendamiseks tuleb soodustada mittefossiilsete kütuste kasutamist ning lokaalse saaste piiramiseks luua elektriautode (mis levivad üha enam) laadimiskohad kõigis suuremates Eesti keskustes.
Soojusenergia tootmisel tuleb eelistada tõhusat koostootmist. Energiasertifikaatide turu käivitumine võimaldab Eestil jätkata energiaportfelli mitmekesistamist taastuvenergia allikatega.
Eesti rahvuslikuks rikkuseks on meie põlevkivi, mis on aidanud tagada Eesti energeetilist autonoomiat. Tuleb jätkata suunda põlevkivist saadava väärtuse oluliseks kasvatamiseks. Põlevkivi ahju ajamisele peame eelistama meie olulisima maavara suuremat väärindamist, sealhulgas põlevkiviõlitööstuse arendamist ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste eksporti. Põlevkivi kaevandamise aluseks peab olema riigikogu kinnitatud põlevkivi kaevandamise riiklik arengukava 2008-2015.
Energiaturul tuleb suurendada konkurentsi, et kindlustada tarbijale parim võimalik energia- ja soojahind ning kvaliteet. Praegusesse süsteemi, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ühtlasi nii regulaator, järelevalvaja kui ka (kaudselt ASi Eesti Energia omandi kaudu) turuosaline, on sisse programmeeritud huvide konflikt, mis takistab vaba turu konkurentsi teket energiaturgudel.
Energiaturu üle järelevalvet tegev konkurentsiamet ja energiaturu ühe osalise aktsionärina tegutsemine on vajalik viia erinevate ministeeriumide valitsemisalasse.