Millal jõuab majanduskasv minuni — see on üks levinuim küsimus, kui meedia teatab viimaste kuude majanduskasvust Eestis. Millal tõuseb palk, pension, kas on lootust paremale töökohale?
Hiljuti korrigeeris statistikaamet Eesti kolmanda kvartali majanduskasvuks 5% ja see kõlab vägagi lootustandvalt.
Jõukamat elu ootavate inimeste küsimused on põhjendatud. Vastus neile kõlab: sissetulekute kasv on otseselt seotud stabiilse majanduskasvuga. See ei kuku aga sülle iseenesest.
Vaesust tootev maks
Tervet talupojamõistust esindav Reformierakond seab oma majanduspoliitikas esikohale inimeste sissetulekute kasvu. Pikemas perspektiivis tagab see ka riigi ja kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatava raha piisavuse.
On põhimõtteline vahe, kas lähtuda poliitikast, mis motiveerib inimesi paremini teenima, olema ettevõtlik ja töökas ning tagama seeläbi riigi arengu, või rääkida kõigepealt ümberjagamisest ja sellest, kuidas inimestelt maksudena võimalikult palju raha kätte saada.
Viimast ideoloogiat esindab sotside liider Sven Mikser oma artikliga 25. novembri Maalehes ning samuti astmelist tulumaksu jutlustav Keskerakond. Nii nagu ükski inimene ei tööta seepärast, et makse maksta, ei loo ka ükski ettevõtja ettevõtet riigile maksude maksmise eesmärgil.
Majandust käivitab ja arendab siiski ambitsioon paremini elada ning loomulikult leiavad ühiskonna toimimise nimel aktsepteerimist maksud, mis on õiglased. Astmeline tulumaks seda ei ole ega sobi seetõttu Eestisse.
Astmeline tulumaks oleks vaesust loov maksutõus ning tähendaks investeeringute ja uute töökohtade eemale peletamist. Maksusüsteem peab olema kasvu ning töökohtade loomist soodustav – siis tunneb majanduskasvu iga inimene.
Heidame pilgu paari kuu tagusesse aega. Kui toona leidnuks toetust Keskerakonna plaan kehtestada astmeline tulumaks, oleks enim kannatanud Eesti keskmist palka saavad inimesed. Näiteks õpetajad, kes hakanuks Keskerakonna eelnõu järgi maksma juba praeguse palgataseme juures aastas ligi 2400 krooni rohkem tulumaksu.
Et astmelise tulumaksuga ähvardatakse enne valimisi taas, siis pole üleliigne korrata, et palkade kasvuga suureneks rohkem makstav summa hüppeliselt.
Kui Keskerakonna pakutud määrad oleks kehtestatud kümme aastat tagasi, maksaks praegu kõrgemat maksu eranditult kõik töötajad. Nõnda võime laias laastus kindlad olla, et astmeline tulumaks sööks ära iga tulevase palgatõusu, soovi jõuda oma perega uuele heaolu tasemele.
Maksupoliitika keeruliseks tegemine viiks selleni, et osa maksumaksjaid maksaks korraga nelja eri määraga tulumaksu.
Tasub ka tähele panna, et terves Euroopa Liidus pole riiki, mis oleks läinud üle proportsionaalselt tulumaksult astmelisele. Küll aga vastupidi. Samuti on mitmes Euroopa riigis tulumaksu astmeid vähendatud või ollakse neid vähendamas.
Kui Eesti tahab ka edaspidi olla edukas ja jõuda Põhjamaadega samale tasemele, peame hoidma stabiilset maksusüsteemi, vältima maksupoliitilisi kukerpalle, säilitama madala ja majanduslikult mõistlikult jaotuva maksukoormuse.
Tuleb luua olukord, kus halbadele aegadele ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega.
Muutused metsameestele
Ettevõtja seisukohalt on oluline, et säilib ettevõttesse tagasi investeeritud kasumi tulumaksuvabastus. See poliitika on osutunud töökindlaks ja peaministri erakond annab kindluse selle jätkumiseks.
Asi, mida aga kindlasti tegema peame, on tööjõu maksukoormuse vähendamine. Siinjuures on vaja luua tingimused kõrge tootlikkusega ja selliselt ka paremat tasu toovate töökohtade tekkeks.
Kui eelarvevõimalused lubavad, on vaja vähendada töötuskindlustusmaksu määra, kehtestada lagi sotsiaalmaksule ning vähendada tulumaksumäära koos maksuvaba miinimumi tõstmisega.
Lõpetuseks teemast, mis on jutuks olnud paljude erametsaomanikega. Võimalikult kiiresti on tarvis üle vaadata metsandussektori maksustamine. Usun, et metsanduse arengut toetaks selline tulumaksukorraldus, mille järgi rakendatakse summeeritud arvestust ja metsa müügi korral lubataks maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud.