Kõrgemad riigikaitsekursused toimusid juba 24. korda. Selle käigus said osalejad põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.
Kursustelt ei puudunud ka kaitseväe, politsei ja päästeameti varustuse demonstratsioon, mis sel korral keskendus peamiselt õhuväele. Külastasime nii Ämari lennubaasi kui ka Paldiski jalaväebrigaadi.
Riigi kaitsmine pole pelgalt nende inimeste asi, kes igapäevaelus kannavad vormi, vaid põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. Selle väljundiks ei pruugi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine kaitseliidu ridades. Kuna riigikaitse on eri eluvaldkondadega väga tihedalt seotud, siis said kursusel osalejad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida meil igapäevaselt vaja võib minna ka siis, kui me ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel.
Tänapäeva ohud on hoopis midagi erinevat ohtudest aastakümneid tagasi. 21. sajandi väljakutsetele peame vastama kaasaegsete lahendustega võrdselt nii sõjalises kaitses, sisejulgeoleku tagamises kui ka rahvusvahelises tegevuses. Riigikaitse on täna oluliselt laiem kui vaid sõjavägi, mis seni paljudele tundub meid kaitsvat. Arengud julgeolekus vajavad kiiret reageerimist ja siinkohal on
heaks näiteks küberkaitse, kus Eestil juba on ja on ka tulevikus töötavaid lahendusi ette näidata.
Meie kaitsevõime sõltub kõige rohkem meie inimeste kaitsetahtest. Teades oma ajalugu ja võttes arvesse meie riigi geograafilist asendit, on meil vaja eriti pingutada, et meie riik toimiks ühtselt
kriisisituatsioonides. Olgu selleks siis lumetorm, massirahutus või mõni sootuks hullem olukord.
Kui me enne II maailmasõda olime oma arengus Soomega praktiliselt võrdsed, siis 50 okupatsioonis veedetud aastaga kasvas meie elatustaseme vahe viiekordseks. Paralleelselt oma
elatustaseme kasvatamisega viimase 20 iseseisvusaasta jooksul, oleme tublisti kasvatanud ka elanike kaitsetahet. Üheks erakordseks näiteks kogu maailmas on Eesti puhul kaitseliit, kuhu kuuluvad vabatahtlikud üle kogu Eesti. Lisaks sõjalise oskuse arendamisele on neil valmisolek reageerida igale riigis tekkivale kriisile.
Eesti on elatustaset kasvatanud viljeledes eeskujulikku rahanduspoliitikat. Tänu sellele on võimalik järgmisel aastal täita NATOga liitumisel võetud eesmärk: eraldada kaitsekuludeks 2% SKP-st. See on rahaliselt sama palju kui panustavad Läti ja Leedu kokku. See samm tõestab veelkord, et vaatamata oma väiksusele oleme me vägagi arvestatav tegija NATO-s.
Olen ise läbinud 11-kuulise ajateenistuse aastatel 2003-2004 Tapal suurtükiväegrupis ja kuulun kaitseliitu. Soovitan seda ka teile, head sõbrad!
Kõrgemad riigikaitsekursused on toimunud alates 1999. aastast. Seal antakse ülevaade riigikaitsest kui tervikvaldkonnast. Kursuste lektoriteks on oma ala parimad asjatundjad Eestist ja välismaalt – poliitikud, riigiametnikud, sõjaväelased ja arvamusliidrid. Kursused on tänaseks läbinud tuhatkond inimest: riigikogu liikmed, kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased, omavalitsuste,
äriettevõtete ja ühiskondlike organisatsioonide liidrid, ajakirjanikud, usu- ja kultuuritegelased.