Täna Riigikogus toimunud Euroopa võlakriisi teemalisel arutelul rõhutas reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, et Euroopa võlakriisi lahendamine on meie kõigi huvides, sest probleemi mittetunnistamine ja lahendamata jätmine võib viia ülemaailmse majanduslanguseni, koos sellega kaasneva tööpuuduse ja poliitilise ebastabiilsuseni.
Aivar Sõedi sõnul on võlakriisi tekkepõhjuseks mitmete riikide pikaajaline jätkusuutmatu eelarvepoliitika ja soov ehitada heaoluühiskond üles laenude abil. „Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, mis on suutnud hoida eelarve tasakaalus või ühekordsete põhjuste esinemisel lubatud ulatuses defitsiidis, nii nagu oleme kavandanud järgmise aasta eelarvet. Praegu peame osalema olukorra lahendamises, mille tekkimises me kuidagi süüdi ei ole,’’ lausus parlamendisaadik.
Euroopa Liidu liidrid on otsustanud varasemast jõulisemalt sekkuda rahanduspoliitika kujundamisse ja muuta rangemaks seni kokkulepitust kinnipidamise jälgimist. „Olen veendunud, et see on õige tee. Eesti on väga selgelt avaldanud valmisolekut otsustusprotsessis osaleda ja meie panus on kindlasti väärtuslik,“ ütles Sõerd.
Sõerdi arvates saab riikide laenukoormus hakata kahanema vaid eelarvetasakaalu olukorras ja selle põhimõtte sätestamine riikide kokkuleppes on olukorra lahendamiseks ja edasiminekuks hädavajalik.
„Septembris arutati Riigikogus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakohustustele garantii andmise küsimust. Paremat lahendust kui stabiilsusmehhanismi käivitamine kellelgi pakkuda ei olnud,“ sõnas Sõerd.
„Viimased Ülemkogu otsused ja riikidevaheline kokkulepe tugevdab stabiilsusfondi ja kavandab selle asendamise alalise stabiilsusmehhanismiga planeeritust varem. Ka otsustusprotsess fondis muutub paindlikumaks ja kiiremini rakendatavaks. Samuti plaanitakse finantsressursside tugevdamist ja perspektiivis võib eeldada sissemakseid rahvusvaheliselt üldsuselt ka väljastpoolt Euroopa Liitu,’’ rääkis Sõerd.
Sõerd rõhutas, et tegelikult on need esimesed tuntavad sammud kriisi lahendamisel ja pikk tee on veel käia. „Ka edaspidi on määrav roll Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil ja selle komisjoni vastutus on suur. Komisjonil peab olema võimekust sekkuda juhul, kui valitsuse ettepanekud ei ole sellised nagu Riigikogu enamuse arusaamine.“