Nüüd oleme loodetavasti jõudnud sinnamaani, et avalikus sektoris makstav palk ei ole enam kehvake ja ametnikele ei pea palka maksma teisiti kui korraliku ametipalgana, kirjutab justiitsminister Kristen Michal.
Selge palgasüsteem on avalikkuse huvides, sest võimaldab näha, millise keerukusega töö eest millist palka makstakse. Samuti võidab selgest palgast ametnik – ta ei sõltu enam nii palju sellest, kuidas ülemus orienteerub lisatasude tihnikus ning suudab talle lisatasu välja otsida.
Tulevikus jääb alles põhipalk ja muutuvpalk. Ametijuhendis paika pandud põhikohustuste täitmise eest, millest ametniku töö üldjuhul koosneb, saab ta korrapärast põhipalka. Muutuvpalk on palga osa, mis annab asutuse juhile paindliku võimaluse ergutada töötajaid teatud juhtudel tulemuspalgaga.
Muutuvpalk ei tohi olla üle 20% ametniku aastasest põhipalgast, asutuse palgafondis aga ei tohi muutuvpalga osakaal ületada viit protsenti. Viie protsendi piirang palgafondist piirab ka lisatasude pidevat maksmist. Tulemuseks on põhipalga osakaalu suurenemine ning lisatasude vähenemine.
Ametnike palgad avalikustatakse. Põhipalk avalikustatakse jooksva kalendriaasta seisuga hiljemalt 1. mail. Kuna aasta alguses ei ole täpselt teada, milliseks kujuneb aasta jooksul muutuvpalk ja muu tulu, siis avalikustatakse kogupalk eelmise kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise kalendriaasta 1.mail. Näiteks kui ametniku põhipalgaks määratakse 2013. aasta algul 800 eurot, siis hiljemalt sama aasta 1. mail näidatakse see summa avalikul veebilehel. Tema 2013. aasta kogupalk (lisatasud jm) aga näidatakse avalikul veebilehel hiljemalt 1. mail 2014. Palgad avalikustatakse täies ulatuses kuni 2015. aastani iga ametiasutuse veebilehel ja alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel – üleminekuaega on vaja tehnilise rakenduse väljatöötamiseks. Uue seadusega loome avaliku ja erasektori palkade ausa võrdlusbaasi.