Euroopas ja ka Eestis on üha suuremaks probleemiks vananev elanikkond ja mure selle pärast, kuidas vananeva elanikkonnaga kaasnevaid rahalisi kohustusi kanda. Kõige tähtsam on luua soodne keskkond selleks, et ettevõtjad saaksid luua töökohti ja seista selle eest, et inimestel oleks siin tasuvat tööd. Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise eest peaks hea seisma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ometi tundub mitmete selle ministeeriumi poolt esitatud eelnõude puhul justkui ei oleks see oluline. Nii oli see ka meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõuga. Eelnõuga nähti ette seni kehtinud tuletorni ja navigatsioonitasude viimise ühtsele alusele ning ühtlasi tõi see kaasa veeteede kasutamise eest makstavate tasude mitmekordistamise.
Jah, need tasud olid olnud tõstmata pikalt ja riigil on veeteede laevatamiseks lahti hoidmisega seotud kulud. Jah, need kulud on suured tulenevalt meie geograafilisest asukohast. Jah, merendussektoriga seotud ettevõtjad on nõus, et tasud ei vasta tegelikele kuludele. Jah, tasud on olnud sõltumata elukalliduse tõusust paigal alates 2004. aastast. Aga seda, et tasud on nii pikalt tõstmata, teadis ju ka ministeerium. Küsimus on antud juhul soovis tasusid tõsta sellises ulatuses ja sellise kiirusega. Juba jäämurdmise arengukava aastateks 2006-2013 nägi ette ühtse veeteedetasu. Miks ei ole varem alustatud konsultatsioone sektori ettevõtjatega, et leida parim lahendus katmaks veeteedega seotud kulud ühelt poolt ja hoides teiselt poolt sektori elujõulisena? Ka jäämurde kulude suurenemine oli pikalt ette näha, miks pidi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tulema riigikokku seaduse muudatusega septembri lõpus, et tasusid tõsta jaanuarist?
Ministeerium pani riigikogu sundviskesse kirjutades eelnõuga ettenähtud tasude tõusu juba eelarvesse sisse. Eelarve tasakaalu ei tohi teatavasti halvendada. Aga… see ei ole kindlasti praktika, mida Riigikogu peaks tolereerima. Lappides kiire tasude tõusuga eelarve puudujääke ilma korrektse mõjuhinnanguta sektori elujõulisusele, võib tekkida olukord, kus isegi seaduse vastuvõtmisel ei pruugi tasusid ettenähtud ulatuses eelarvesse laekuda ja tekib ikkagi defitsiit. Riigieelarve tasakaalu hinnaks paberil ei tohi olla majandussektorite konkurentsivõime halvendamine ning seeläbi töökohtade vähendamine. Kuigi merendussektor ei moodusta protsentuaalselt Eesti majandusest suurt osa, on selle sektori elujõulisusest sõltuvad mitmed teised sektorid nagu turism, laevaehitus, transiit. Seega võib ühe sektori nõrgestamisel olla märksa suurem mõju.
Paul Collier on oma raamatus „Miljard kõige vaesemat“ kirjutanud lõksudest, mis takistavad vaestel riikidel vaesusest välja rabelemast. Neist üks on mängureeglite muutmise lõks. Tehtud investeeringuid tagasi saada on märksa keerukam ja kallim, kui poliitikat muuta, mistõttu investorid suhtuvad ettevaatusega sellistesse riikidesse, kus mängureegleid liiga kiiresti muudetakse. Mängureeglite liiga kiire muutmine ühes valdkonnas ei pruugi ohtu seada mitte ainult antud sektori konkurentsivõime, vaid mõjub halvasti investeerimiskliimale üldiselt. Me pole riigina nii rikkad, et endale investeerimiskliima halvenemist lubada, seetõttu paneme majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile südamele seada edaspidi oma eelnõude koostamisel eesmärgiks majanduse elavdamine ja töökohtade loomine.
Majanduskomisjon ja eriti esialgne komisjoni poolne menetleja Tõnis Palts, tegi põhjalikku tööd ja pingutusi leidmaks kompromissi riigieelarve tasakaalu ja sektori elujõulisuse vahel. Selle töö tagajärjel õnnestus planeeritavat tasude tõusu märkimisväärselt leevendada, samuti lükata üldist tasude tõusu pool aastat edasi, et nii sadamad kui ka veeteid kasutavad ettevõtjad saaksid tasude tõusuga kohaneda. Eraldi tulime vastu nn merematkelaevadele, kellele nägime ette pikema uutele tasudele ülemineku aja. Kergendamaks reisilaevade tasude maksmise planeerimist, võimaldasime makseteatiste esitamise ühtlasema jaotumise aasta peale. Samuti nägime ette erisuse nende laevade puhul, kes saabuvad Eestisse remonti. Tõime alla tasude maksimummäärad soodustamaks suuremat arvu külaskäike. Topeltpõhjaga eraldatud ballasttankidega tankerite tasu arvestatakse nüüdsest vaid laeva vähendatud kogumahtuvuse alusel. Usume, et kõigi nende muudatuste tagajärjel sai eelnõust parem. Ühtlasi loodame, et tuleb leebe talv.