Kultuuriminister Rein Lang peab kahetsusväärseks, et avalikus inforuumis üritatakse endale tähelepanu tõmmata hirmutamisega. Eestlastele on oma keele ja kultuuri saatus meie ajaloost tulenevalt emotsionaalne teema. Poliitilise hetkekasu nimel on kerge sellel teemal tehtud avaldustega sattuda korraks tähelepanu alla, kuid keeruline hiljem õiendada sellest tulenevaid vääritimõistmisi ja maandada emotsioone, leiab Lang.
„Eestis elavad eri keelt kõnelevad kogukonnad saavad omavahel normaalselt läbi ja on vabad edendama oma pärimus- ja ka professionaalset kultuuri. Poliitikute eesmärgiks peaks olema ühtse ja vaenuvaba kultuuriruumi tekkimine läbi kultuuride dialoogi, mitte keele- ja rahvusküsimuse kasutamine potentsiaalsetes valijates emotsioonide üleskütmiseks,“ ütles Lang.
„Ehkki eesti keel ja kultuur ei ole täna ohustatud, on valitsuse, aga laiemalt kõigi siin tegutsevate poliitiliste jõudude ülesanne nende säilimisele ja arengule vajalike tingimuste loomine. Eesti keele ja kultuuri positsioon maailmas on Eesti liitumisega Euroopa Liiduga märkimisväärselt paranenud. Eesti keele tugevust näitab ka see, et viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud selle murretele,“ lausus Lang.
Kultuuriministri sõnul eesti keele kõnelejate arv maailmas mitte ei kahane, vaid kasvab. „Eesti keeles on olemas pea igas valdkonnas omakeelne terminoloogia, millega ei saa uhkustada paljud suuremad keeled. Eesti autorite teosteid tõlgitakse teistesse keeltesse järjest rohkem ja seda ei tule mõista mitte eesti keele nõrkusena vaid tugevusena,“ märkis Lang.
„Eesti kultuuriks tuleb lugeda nii eestlaste kui ka Eestis elavate teiste rahvuste loodut. Kultuuriseltside roll vähemuskultuuride ja –keelte säilimise seisukohalt on väga suur. Eesti riik toetab kultuuriseltse olulisel määral rahaliselt ja me eeldame, et selliste seltside toetamine on auasi ja prioriteet ka omavalitsustele. Eriti nendele, mille territooriumil vähemuskultuuride esindajad elavad,“ lisas Lang.