Möödunud nädal oli Riigikogu täiskogu istungitest vaba, mis andis hea võimaluse käia tipptasemel kohtumistel Brüsselis ja Londonis. Nädala esimene pool kulges Euroopa pealinnas, kus toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) delegatsiooni ametlik visiit. Nädala teises pooles olime juba Reformierakonna esindajatega Euroopa liberaalide katuspartei ALDE kongressil Londonis.
ELAKi visiidiks Brüsselisse saime oma programmi sündmusi, mis tegid kadedaks nii mõnegi kogenud diplomaadi. Kahe päeva jooksul olid kohtumised rahandusvolinik Olli Rehni, energiavolinik Günther Oettingeri ja transpordivolinik Siim Kallasega. Lisaks kohtusime Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe Vital Moreira ja siseturu komisjoni esimehe Malcolm Harbouriga. Loomulikult vestlesime Eesti europarlamendi saadikute ning Eestist pärit tippametnike ja diplomaatidega, sh Matti Maasikas, Kristiina Milt, Signe Ratso, Margus Rahuoja, Maive Rute ja Clyde Kull.
Teemade ring oli mõistagi lai. Eelkõige keskendusime nendele küsimustele, mis eestlastele koduski olulised – uue majanduskasvu allikad (sh siseturg, digitaalsed teenused, vabakaubanduslepped teiste regioonidega), transpordiühenduste rajamine, energiaturu arengud, muudatused EL institutsioonide juhtimises. Brüsselis oli tunda, et paljud mõtlevad juba Europarlamendi valimistele ja Euroopa Komisjoni järgmisele tööperioodile.
28.-30.novembril toimus Londonis üleeuroopalise liberaalide partei ALDE kongress, kus valiti organisatsiooni uus juhtkond ja kinnitati ühtne valimisprogramm 2014. aasta maikuus toimuvateks valimisteks. Kohal oli ca 500 delegaati ja kolm päeva toimus erinevaid seminare, debatte ja hääletusi. ALDE esimeheks valiti tagasi Graham Watson, kellest küll ei saa valimiste esinumbrit. Oluliselt uuenes ALDE juhatus. ALDE esinumber (-numbrid) eurovalimisteks kinnitatakse alles veebruaris. Siiski on praegu teada kaks tõsisemat kandidaati: endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt ja Soome eurovolinik Olli Rehn.
ALDE valimisprogrammi eelnõusse (mille koostamises osales aktiivselt ka Reformierakond) tehti üle 200 parandusettepaneku, mis ka kõik läbi hääletati. Kompromisside tulemusena sündis igati jumekas dokument, mis keskendub liberaalsetele väärtustele. Prioriteedid on majanduskasv, ettevõtlusvabaduste suurendamine, inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine, efektiivselt toimiv Euroopa Liit. ALDE ühise programmi kõrval on siiski oodata, et kõik erakonnad teevad ka oma koduriigile kohandatud valimismanifesti. Euroopa kolmest suurest poliitgrupist (ALDE, konservatiivid EPP, sotsid ESP) olid liberaalid esimesed, kes oma ühisprogrammi kinnitatud said.