Kui mingi kokkulepe sõlmida, siis peaks see olema laiem kokkulepe üldise majanduspoliitika kohta, mis aitaks viia Eesti 5 jõukaima Euroopa riigi hulka. See eeldaks kokkulepet erakondade vahel, et tulumaksu langetamine jätkub, et ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus säilitatakse, et aktsiainvesteeringud vabastatakse tulumaksust, et töötegijaid karistavat astmelist tulumaksu ei tule ja palju muud. Lühidalt, et enamust Keskerakonna ja Rahvaliidu paktis toodust ei viidaks mitte kunagi ellu.
Selline kord, kus riik andis juhise kui suur on palk või piima hind, lõppes Eestis 1992. aastal, mil Tiit Vähi sai peaministriks. Me ei soovi, et Eesti naaseks Savisaare juhtimisel taas plaanimajandusse ning sätiks end samasse ritta Nõukogude Liidu ja veel tänagi vaesuspiiril vireleva Kuubaga. Reformierakond soovib Eestile paremat tulevikku Euroopa kõige jõukamate riikide hulgas, mitte planeeritud kaost, mida vanemad inimesed veel hästi mäletavad.
On rumal arvata, et käsukorras raha juurde trükkides saame kõik jõukamaks. Nii võiks ju kogu maailma trükipressid raha trükkima panna ja kogu maailma kümneid kordi rikkamaks muuta. Raha pole siiski väärtus iseeneses – seda ei saa süüa ega selga panna – raha on aseaine, mille väärtus on kokkuleppeline. Korrutades kõik numbrid näiteks 2,5-ga saame taskusse suuremate numbritega rahatähed, aga suhu ikka sama toidu ja selga samad riided.
Raha pakkumise järsk suurendamine tähendab meeletut hinnatõusu ning pigem jõukuse vähenemist kui tõusu. Maailm on näinud hulgaliselt halbu näiteid riigi poolt võimalikust kõrgemaks sunnitud palkadest, millest kõige kõnekamad on 1920ndate aastate alguse Euroopa ja sama kümnendi lõpu Ameerika Ühendriigid. Viimastel kümnenditel on nii rumalaid otsuseid tehtud sellistes riikides nagu Zaire ja Zimbabwe. Keegi ei kujuta ette, et sellesse ritta peaks astuma ka Eesti.
Kui Keskerakonna ja Rahvaliidu pakti mitme punkti tegelik sisu on Eesti majanduse edu pikk ja piinarikas nullimine – näiteks astmeline tulumaks – siis kiirendatud korras palkade tõstmine annab allakäigule märksa kiirema hoo.
Reformierakond kutsub kõiki mõtlevaid inimesi üles sellisest populistlikust rumalusest taanduma ning mitte andma Keskerakonnale võimalust Eesti edu nullimiseks – senine Eesti edu ei jätku iseenesest, vaid ainult Reformierakonnale hääle andes ja senist majanduspoliitikat jätkates.
Kristen Michal,
Reformierakonna peasekretär