Kas otsus kandideerida Otepää vallavanemaks tuli lihtsalt? Mis sai määravaks?
Jah, minu jaoks tuli otsus lihtsalt. Samas pean tunnistama, et ettepanek kandideerida tuli ootamatult. Olin peale ameti mahapanemist Räpina Paberivabrikus pisut üle kahe kuu puhanud ja energiat kogunud. Seni edasilükatud asjad said enam-vähem tehtud. Käed hakkasid vaikselt juba sügelema.
Määravaks sai just see, et tundsin ettepanekus väga suurt väljakutset.
Arvestades suhtumist eelmistesse Otepää vallavanematesse, nii muutlikke tuuli – kas ühtegi kõhklust polnud?
Vastupidi! Just siin väljakutse peitubki. Kindlasti poleks ma kandideerinud ühegi omavalitsuse juhiks, mis võimaldaks rahulikku äraolemist.
Eelmistele vallavanemaile heideti ette suutmatust tulemuslikult juhtida ja arendada Otepää valda. Kuidas taastate kodurahu ja mainet?
Usun, et inimestega suhtlemine ja otsuste tegemisse kaasamine peaks vääriti mõistmised ja möödarääkimised lõpetama. Just vähene omavaheline suhtlus on see, mis probleeme ja pinged tekitab. Tülis olevate isikute kokkulepped ei pea ning kompromissid on rasked sündima. Mingil hetkel tuleb ohjad haarata ja otsustada.
Kas vara veel, või juba näete töö tulemuslikkust?
Oma töö tulemustest on veel vara rääkida. Pealegi pean oma töö kõige õigemaks hindajaks Otepää elanikke.
Plaanisite vallavalitsuses kaotada lõunavaheajad – kas tehtud?
Prooviperiood käib. Lähiajal võtame ustelt maha ka lõunavaheaega kuulutavad sildid. Olen veendunud, et tööpäevadel peavad olema ametiasutuse uksed avatud kella 8.00-17.00. Kõik inimesed peavad saama oma asjad aetud. See, kuidas töötajad saavad ettenähtud puhkepausid ja lõunavaheaja, on juba sisemise töökorralduse küsimus.
Otepää Teatajale antud intervjuus ütlesite, et Otepää on vaimult suurem kui näiteks Võru, Valga ja Põlva. Palun selgitage.
Kui ma sellega kuidagi solvasin Põlva, Võru või Valga inimesi, siis pean siinkohal vabandama. Üldiselt on nii, et kui küsida, palju inimesi Otepääl elab, siis vastuseks arvatakse, et vähemalt 10 000. Tegelikult elab Otepää vallas kokku 4200 inimest. Mida kaugemale Otepäält minna, seda suuremana ta paistab. Eestis on väga vähe rahvusvaheliselt veel tuntumaid kohti. Pisikese Otepää vaimusuurus teebki temast just sellise paiga nagu ta on. Siin on, millest õppust võtta, tervel Eestil.
Kas majaostust Sihva lähedale võib järeldada, et jääte ehk kauemaks kui aastaks? (Pereloomine? Karjäär?)
Täna ma ennast alaliselt Otepääga ei seosta.
Esialgu otsisin Otepääle üürikorterit kuid ei leidnud sobivat. Tänane seis kinnisvaraturul on ostmiseks väga soodne, seega tegingi sellise otsuse. Maja on väike ja sobib edaspidi ideaalselt kasutada suvilana. Võtan seda kui investeeringut.
On teil aega jäänud isiklikele hobidele (rattasõidule ja suusatamisele)?
Väga head võimalused spordiga tegelemiseks oli kindlasti üks argument, miks Otepää kasuks otsustasin. Kahjuks ei ole veel aega olnud siin rattaga sõitmas käia, suusatada veel ei saa. Loodan väga, et tuleb ilus talv ja jõuan sellega piisavalt tegeleda.
Kas vastuvõtuajad on iganädalaselt kodanikega täidetud? Mida on rohkem, kas inimlikku uudishimu uue vallavanema vastu või asjalikke ettepanekuid?
Minu uks on kõigile avatud. Kui vähegi aega, võib igaüks sisse astuda.
Seni on olnud nii oma mure kurtjaid ja samas on esitatud ka väga selgeid ettepanekuid. Omalt poolt üritan ka ise võimalikult palju vallas ringi liikuda, et käsi kiirelt pulsile saada.
Meenutades aegu Räpina linnapeana, kas tunnete vahet?
Mõlemal puhul on põhiline töö inimestega. Niipalju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Kõik tuleb ära kuulata ja langetada otsus, mis arvestab ka reaalsete rahaliste võimalustega. Selles suhtes suurt erinevust pole. Küll on erinevus nüanssides.
Otepää areng on palju kiirem. Inimesed on huvitad siin kinnisvara omamisest. Seega tuleb leida tasakaal olemasoleva kauni elukeskkonna ja ehitada soovijate vahel.
Kuidas ennustate: kas tuleb oodatust kergem või raskem aasta – isiklikult, töös ja eestimaalastele?
Minule isiklikult tuleb kindlasti väga huvitav aasta. Töö, mida ma teen, on suurt väljakutset esitav. Tahan sellega väga hästi hakkama saada.
Eestile on praeaegu kainenemise aeg. Seega tegelikult ei ole ju tänasel elul ega majandusel häda midagi, lihtsat pole enam nii kiiret kasvu.
Iga inimene, pere ja ka firma peab hindama oma võimalusi ja vastavalt sellele ka käituma. Tuleb appi võtta lihtne talupoja mõistus. Just targad, kaalutletud, konservatiivsed otsused on meid aidanud sajandeid siin Eestimaal ellu jääda.