HAIGEKASSA nõukogu otsustas läinud aasta novembris tõsta pensionäridele makstavat hambaproteesihüvitist 4000 kroonini. Oluline on siinkohal märkida, et seda tehti nõukogu sotsiaalministrist esimehe Jaak Aabi vastuseisule vaatamata.
Sakala, 10.01.2007
HAIGEKASSA nõukogu otsustas läinud aasta novembris tõsta pensionäridele makstavat hambaproteesihüvitist 4000 kroonini. Oluline on siinkohal märkida, et seda tehti nõukogu sotsiaalministrist esimehe Jaak Aabi vastuseisule vaatamata.
Nõukogu enamuse otsuse alusel valmistab haigekassa juhatus ette käesoleva aasta eelarvet, kus on juba uue hüvitise suurusega arvestatud.
Esitasin haigekassa nõukogule kaks ettepanekut. Üks neist nõudis proteesihüvitise suurendamist 4000 kroonini ning teise kohaselt tuleks proteesihüvitist maksta kõigile riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi pensioni saavatele inimestele vanusest olenemata.
HÜVITIST OLI vaja tõsta, sest hambaproteeside valmistamise hind on tublisti tõusnud: kasutusel on varasemast kvaliteetsemad materjalid ning mitu lisavõimalust.
Protees ju ise suhu ei lähe. Kõigepealt peab hambaarst võtma mõõdud, tegema korda veel suus olevad hambad või need eemaldama ning seejärel proteesi suhu paigutama. Tööd on keskmiselt viieks visiidiks ja pensionär peab selle kõik kinni maksma.
Oluliselt on kerkinud hambaarsti ja teda teenindava assistendi palk. Kindlasti on veel argumente, miks on tarvis proteesihüvitist suurendada, kuid haigekassa nõukogule piisas neistki. Hüvitise tõstmine parandab proteeside kättesaadavust ja pensionäride elukvaliteeti.
MINU ETTEPANEKU teine pool puudutas hambaproteesihüvitise saajate ringi laiendamist. Selle mõtte põhjendamisega tuleb kaugemalt pihta hakata.
Eesti põhiseadus eeldab, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise, ning seetõttu on sotsiaalsete õiguste näol tegemist igaühe õigusega riigilt hüvesid saada.
Ühtlasi on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et need hüved igaühele tagatud oleksid.
Tervis on oluline väärtus. Ilma selleta ei ole võimalik enamikku teisi põhiõigusi kasutada. Vaid tervislik elu saab olla täisväärtuslik ja inimväärne.
Keeruliselt küll, aga nii saab põhiseadusest tulenevalt selgitada inimese õigust tervise kaitsele ja riigi kohustusi.
Seadusega PEAB olema määratud, milles täpselt väljendub igaühe õigus tervise kaitsele. Seadusandja peab selle igaühe õiguse kujundamisel lähtuma samuti põhiseaduses sätestatud isikute võrdsuskriteeriumist seaduse ees.
Haigekassa maksab pensionäridele hambaproteesihüvitist ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalministri määruse alusel üks kord kolme aasta jooksul. Hüvitisele on õigus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni saajatel ja isikutel, kes on vanemad kui 63 aastat.
Teatavasti ei ole vanaduspension ainuke riikliku pensioni liik. Pensionikindlustuse seaduse viienda paragrahvi kohaselt on riikliku pensioni liigid vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension.
RIIK ON VAHE sisse teinud: vanaduspensionäril on õigus proteesihüvitisele, aga näiteks töövõimetuspensioni saajal mitte. Ent kui inimene juba töövõimetuspensioni saab, on tal ju tervis rikutud ning suure tõenäosusega vajab ta ka hambaproteese. Ta ei peaks ootama, mil täitub 63. eluaasta, sest siis ei ole enam tähtis, millist pensioni ta saab.
Võib küll vastu väita, et alla 63-aastasel inimesel peavad ikka oma hambad suus olema ning me ei saa üldse proteesidest rääkidagi. Tegelik elu on kahjuks teistsugune. Töövõimetus võib tabada ka hilises keskeas ja tihtipeale toovad haigused (või nende ravimine) kaasa hammaste kiire lagunemise.
Miks peaks inimene ootama aastaid, enne kui tekib võimalus hambaproteesidega oma elukvaliteeti parandada?
RIIKLIKU pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pension on piisav kriteerium hambaproteesihüvitise saamise õiguse tekkimiseks. Lisaks on kogu aeg arvestatud meditsiinilise vajadusega. Teisisõnu: kui hambad vajavad parandamist, tuleb seda teha. Kui enam midagi parandada ei ole, alles siis saab rääkida proteesidest.
Haigekassa nõukogu on vanusepiiri kaotamist kolmel korral arutanud. Viimati sai ta kindlust, et sotsiaalministeeriumis tegeldakse juba sellekohase seaduseelnõu ettevalmistamisega.
Loodan, et eelnõu väljatöötamine ei võta liiga kaua aega, sest paljud inimesed ootavad. Anname suurele hulgale eakatele võimaluse teha valik inimväärsema elu kasuks ning lasta endale paigaldada korralikud hambaproteesid.