Kuigi nii mõnigi sooviks pronksiöö sündmused rahasse ümber arvestada, siis ainult nii ei saa asja võtta. Õnneks ei ole omariiklust ja rahvuslikku väärikust võimalik turistide arvu või saamata jäänud tulusse ümber arvestada.
Kuigi nii mõnigi sooviks pronksiöö sündmused rahasse ümber arvestada, siis ainult nii ei saa asja võtta. Õnneks ei ole omariiklust ja rahvuslikku väärikust võimalik turistide arvu või saamata jäänud tulusse ümber arvestada. Kui aga proovida riigi pronkssõduri nihutamisest tekkinud tulud-kulud kokku arvestada, jääme siiski kasumisse.
Kuludesse võib kohe kanda kesklinna äride puruks pekstud aknad ja rüüstatud poed. Ja sellest tulenevalt saamata jäänud tulu. Kahju on ka ühest surma saanud noorukist, kes kesklinna rüüstas ja on Venemaa presidendi arvates kangelane.
Inimeste ajutine ärevus ja kartus tuleviku suhtes oli kahetsusväärne. Nagu loodusõnnetus, võib see ajutiselt mõjutada börsi ja turismi.
Miinuspoolele võib veel kanda Venemaa massiivse laimukampaania Eesti vastu. Ka selle, et väike Eesti võib olla mõne analüütiku arvates tülikas liitlane. Venelaste agressiivsed küberrünnakud. Venemaa psühholoogilise terrori ja ähvardused meie majanduse vastu. Eesti saatkonna piiramise Moskvas.
Kindlasti tuleb kahjumi poolele kanda ka prominentsete ja aktiivsete kodumaiste süüdistajate ja hädaldajate esilekerkimise, neil oleks justkui kahju, et kõik laabus ja rahvas valitsust toetab.
Sisepoliitiliselt suurim kasu on see, et Eesti riik on ennast kehtestanud. Pronkssõdur on de facto viidud kesklinnast kalmistule. Venelased, kes soovisid vaikust ja rahu oma mälestuste kandmiseks, mitte kära ja skandaale, mõistavad ja lepivad sellega. Kui mitte kohe, siis varsti kindlasti.
Tasub märkida rahva usalduse kasvu riigiametite suhtes. Teame, et Eesti riik toimib hästi ka kriisisituatsioonis. Korrakaitse- ja julgeolekuasutuste maine on kasvanud. Täna on Eestis turvalisem elada kui enne 26. maid. Riik on enesekindlam.
Politseinike usaldus oma organisatsiooni vastu kasvas. On võmme, kes naasid välismaalt ja asusid taas politseisse tööle. Politseil on hindamatu kogemus ja parem varustus tulevikuks. Abipolitseinike massiline tulek lisab organisatsioonile kindlust. Tulevikus teevad turvafirmad ja politsei kriisi korral paremat koostööd. Ettevõtjad oskavad riske paremini hinnata ja end kaitsta.
Sisejulgeoleku korralduse riiklikud õppetunnid on hindamatud. Samuti on riiklik küberrünnakute tõrje eksam edukalt sooritatud. Tänaseks teame Vene riigi tegelikku võimekust korraldada siin provokatsioone, mida varem kartsime. Julgeolekuasutused on teinud suurepärast tööd. Provokaatorid, organiseerunud vaenuõhutajad ning muud konfliktis osalenud kurjategijad on vahi alla võetud. Nende üle mõistetakse Eesti seaduste järgi kohut.
Kodune poliitikamaastik sai selgemaks. Hea, et koduvenelaste hingeprobleemid on riiklikult teadvustatud. Venekeelse meedia roll riigis on väga selge. Kultuuriminister otsib täna riigile parimaid lahendusi. Meie venelased võivad olla kindlad – eestlased on neist aru saanud. Kõik on saanud südamel olnu välja öelda, igaüks omal moel. Edaspidi saavad rahvuslikud suhted minna ainult paremaks, sest õhk on puhtam ja mängureeglid selgemad.
Välispoliitiliselt suurim kasu on, et ELi ja NATO käitumine kriisis on meile selgem kui kunagi varem. ELi ja NATO solidaarsusprintsiip käivitus meie suhtes esimest korda ja veenvalt. Jutt diplomaatilise krediidi liigsest kulutamisest kõlab koonerdamisena. Olime olukorras, kus seda tuligi kasutada.
Eesti ajalooline probleem ja nõukogude aja ülekohus on rahvusvaheliselt taas teadvustatud. Telepilt meie saatkonna ja saadiku Argumentõ i Faktõ toimetuses toimunud pressikonverentsi ründamisest rääkis maailmale rohkem kui mis tahes propaganda. Kui Venemaa süüdistab meid natsilembuses, toetab meid Iisrael ja võrdleb meie olukorda enda võitlusega islamiäärmuslastega. Venemaa on meie peal ära proovinud kogu oma arsenali. Ei propaganda-, küber- ega majandussõda löönud meid rivist välja. Seega on pronkssõduri saldo vaatamata mõnele tagasilöögile kokkuvõttes selgelt positiivne.