Ühel hommikul Toompeale sõites küsis keegi Tallinna taksojuht minult, et miks me Toompeal nõustume nii ränga praamipiletite hinna tõusuga. Ega nõustugi!
Meie Maa, 24.10.2007
Ühel hommikul Toompeale sõites küsis keegi Tallinna taksojuht minult, et miks me Toompeal nõustume nii ränga praamipiletite hinna tõusuga. Ega nõustugi!
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi otsus tõsta praamipiletite hinda ümmarguselt kahekordseks tuli külma dušina kõigile saarte elanikele.
Samuti riigikogu saarte ühenduse liikmetele, nii koalitsiooni kui opositsiooni poole pealt. Regionaalminister oli hinnatõusule küll vastu, aga kahjuks ei nõua seadus kõigi ministritega kooskõlastamist.
Kahjuks ei saa ka riigikogu liikmed ministrite ainuisikuliste otsuste puhul suurt midagi rohkem teha, kui lokku lüüa ja loota, et kõva lärm kostab Hiinas ministri kõrvu. Rahvasaadikute palveid ei pruugi ta sellegipoolest kuulda võtta, kui ta seda ei soovi, sest majandus- ja kommunikatsiooniminister ei pea piletite hinna tõusu valitsusega kooskõlastama, rahvaesindajatest rääkimata. Valitsuse otsuste puhul on poliitilistel jõududel tunduvalt rohkem sõnaõigust kaasa rääkida. Kahjuks pole see alati nii ministri määrustega ja nii tulebki loota vaid tema mõistvale suhtumisele.
Juhan Partsi poolt allkirjastatud hinnatõus ei ole saarte elanikele kindlasti mitte vastuvõetav. Ega see tee tuju heaks kellelgi, kes peavad saartele sõitma. Kaubavedajad panevad transpordikulude tõusu loomulikult kauba hinnale otsa ja lõppkokkuvõttes maksavad piletihinna tõusu kaudselt kinni ikka saarte elanikud. Kuna rahakott iseenesest paksemaks ei lähe, siis paljude inimeste jaoks tähendab see vähem võimalusi mandri ja saarte vahel sõita. Eriti raske on see pensionäridele ja õpilastele. Hinnatõus mõjutab kindlasti ka turismisektori käivet, sest kui nädalalõpukulutustele lisandub täiendavalt veel kopsakas summa, valivad inimesed puhkuse Otepääl või Pärnus. Üha rohkem ja rohkem räägivad firmajuhid oma tootmise viimisest saartelt mandrile. Ettevõtjad on ju samuti oma rahavood vähemalt aastaks ette planeerinud. Järsk hinnatõus paneb seega kogu saarte majanduse löögi alla, rääkimata elukalliduse tõusust.
Ühest küljest on mingisugune hinnatõus muidugi paratamatu. Praamipiletite hind ei ole oluliselt tõusnud juba mitu aastat ja hindade üldise kasvuga käib paraku kaasas ka piletihindade mõningane tõus. Aga ühekordne hinnatõus selgest taevast kuni 108%, olenevalt piletist ja laevaliinist, ei ole kuidagimoodi mõistetav. Nii olulisi samme tehakse etapiviisiliselt, seejuures ka vähemkindlustatud inimeste võimalusi arvestades. Kokkuvõttes on kõigil õigustatud ootused ja nii rängast hinnatõusust tuleks palju pikemalt ette teavitada. Veel õiglasem oleks seda üldse ajapikku teha. Ülevedu on ju liinilepingutega otseselt ministeeriumi kontrolli all ja seega ka piletihinnad. Kütuse, tööjõu ja muude kulubaasi hindade riski peaksid omavahel jagama nii vastutav ministeerium kui ka ülevedaja. Riik peab tagama kõigile kodanikele võrdsed võimalused Eesti ühest punktist teise liikumiseks ja saarte elanikke rekordilise hinnatõusuga karistada on lubamatu.
Kutsun riigikogu saarte ühenduse saadikuid, ministeeriumi esindajaid ja maavanemaid riigikogusse ümarlauale käesoleval neljapäeval, et koos arutada, kuidas planeeritavat hinnatõusu leevendada ja milliseid muid meetmeid appi võtta, et hinnatõusu mõju nii ränk ei oleks. Jäme nöörijupp on siin aga kindlasti majandus- ja kommunikatsiooniministri käes, kelle ametnikel on ka kõige parem ülevaade, millised võimalused on hinnatõusu diferentseerimiseks, mitte ühe korraga lajatamiseks. Sellist piitsahoopi ei ole saarerahvas millegagi ära teeninud.