Riigikogu on oma esimese tegeliku tööpäevaga teinud väga jõulise ja kauaoodatud avangu.
Hiiu Leht, 05.04.2007
Riigikogu on oma esimese tegeliku tööpäevaga teinud väga jõulise ja kauaoodatud avangu.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus andis kolmikliidu fraktsioonide nimel riigikogus üle selle koosseisu esimese eelnõu, mis tõstab keskmise pensioni 1. juulist 3769 kroonini. See tähendab sisuliselt 20protsendilist pensionitõusu. Kui majandus stabiilselt kasvab ja riigis midagi ootamatut ei juhtu, siis kahekordistuvadki pensionid nelja aastaga, nii nagu Reformierakond lubas. See on eelnõu, mida pensionärid juba kaua oodanud. Tegelikult on see esimene samm selles suunas, et valijad saavadki selle, mida enamus soovis. Mis saab opositsioonil selle vastu olla, et pension tõuseb? Nad võivad vaid pirlsutada, et oleks kohe võinud kahekordistada, aga see pole ju realistlik. Ega raha taevast saja. See tuleb kõigepealt maksudena kokku korjata.
Mahukas koalitsioonilepe
Kui me koalitsioonilepet loeme, siis on see Keskerakouna kriitikast hoolimata üks kõigi aegade põhjalikumaid, lubades väga paljudes valdkondades väga konkreetseid samme. Isegi kui kõike ei saa meetri ja milligrammi kaupa sõnastada, on enamus olulisi vali mislubadusi nende kolme erakonna koalitsioonileppes sees. Ja enamgi veel.
Pretsedendina on meil tekkinud olukord, kus ka kõik Roheliste Erakonna ideed läksid tänu koalitsiooniläbirääkimistele lepingusse sisse. Hoolimata sellest, et Rohelised viimasel hetkel leppest taandusid, jäid kõik nende poolt läbiräägitud olulised punktid siiski koalitsioonileppesse. Sellist olukorda ma varasematest perioodidest ei mäleta, et ühe opositsioonierakonna kriitikajõud on sisuliselt maandatud, kuna ka nende lubadused on leppes, mida koalitsioon täitma hakkab. See kõik kokku peaks rääkima stabiilsest valitsusemisest järgmisel neljal aastal.
Karid on igas koalitsioonis, aga loodan siiralt, et ministrikohtade pärast peetud lahingud ei kandu edasi koalitsiooni päevatöösse ega mõjuta uue valitsuse tervist. Kõige rohkem olen ma selles osas mures Res Publica-sisese lõhe pärast, mille tõttu ka mina erakonnast lahkusin ning mis pole kuskile kadunud, vaid tänaseks IRL-i edasi kandunudja annab iga päev endast märku nagu konnasilm. Selle lõhe taga on jõulised ja ambitsioonikad jõud, kes enda kõrval naljalt konkurentsi ei talu. Eks elu näitab, kas nad seekord suudavad oma pinged maandada.
Isiklikult on mul siiralt hea meel selle üle, et koalitsioonileppesse said ka mitmed Saare maakonna jaoks olulised teemad. Üks neist on kindlasti silla ehitamine. Nii ruttu, kui võimalik viiakse lõpuni kõik uuringud ning kui valitsus ja riigikogu teevad positiivse otsuse, ehitatakse sild valmis veel aastaks 2015.
Teed saavadki tolmuvabaks
Kõik need tuhanded allkirjad, mis anti tolmuvabade teede toetuseks, ei ole vett vedama läinud. Tolmuvabade teede punkt on samuti koalitsioonilepingus sees, ehkki küll väikese mööndusega. Aluseks võetakse teede liiklussagedus. See on hea näide, et kodanikualgatus töötab siiski väga hästi. Minu idee, milles ma veensin peaministrit ja Reformierakond, võeti kiiresti ka Rahvaliidu poolt üle ja tänu avalikule survele allkirju kogudes on see punkt nüüd ka koalitsioonilepingus. Tahaksin isiklikult tänada kõiki, kes seda mõtet toetasid. Sellest oli abi. Koalitsioonilepingus on hulganisti punkte, mis toovad häid uudiseid meie peredele, noortele ja vanadele, ettevõtjatele ettevõtluskeskkonna parandamise näol ja maksumaksjatele läbi maksude alandamise. Kõiki neid häid punkte koalitsioonilepingust ei jõua tõesti siinkohal ette lugeda ja soovitan kõigil siiralt see leping ükskord ise läbi lugeda, et te teaksite, mille kallal teie poolt valitud saadikud järgmised neli aastat tööd peavad tegema. Ajakirjandus kajastab tihtipeale kahjuks mitte tegelikku tööprotsessi, vaid parema meelega kuluhüvitisi või kõmu-uudiseid saadikute kohta.
XI riigikogu tugevam, kui eelmine
Uus rahvaesindus on minu arvates tugevam, kui eelmine. Rahvas on oma tahet väljendanud ja seda suurema osalusprotsendiga, kui varasematel valimistel. Seega on riigikogul tugevam mandaat järgmiseks neljaks aastaks. Ka uusi inimesi on riigikogus vähem, kui eelmine kord. See peaks omakorda tagama teatava stabiilsuse ja loodetavasti ei ole riigikogu sisse-elamisaeg seetõttu nii pikk, kui eelmine kord. Ka valitsus on minu arvates tugevam, kui eelmine. Nii mõnigi asjatundmatu minister jäi uuest valitsusest välja ja samuti ka uuest riigikogust. Nende asemele astuvad uued. Kindlasti on kellelgi ka pettumusi, sest isiklikud lem mikud on meil kõigil, aga kokkuvõttes usun siiski, et uus riigikogu on tugev nii opositsiooni, kui ka koalitsiooni poole pealt. Ka neil, kes on täiesti uued ja rohelised, on tegelikult enamikul tugev kogemus omavalitsustest pagasina kaasa võtta. Uuele valitsusele ja riigikogule antakse traditsioonilised 100 kriitikavaba päeva. Loodan, et nii valitsus, kui rahvaesindajad käsutavad seda usinalt, et kolme kuu pärast valijatel juba mingi selgem kuvand tekiks. Riigikogu juhatuse valimine annab selleks palju lootust, sest 91 häälega riigikogu juhatajaks valitud Ene Ergma sai enneolematult tugeva mandaadi.