Lahkuv majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tahab veel enne ametist lahti saamist saareelanikele suure “kingituse” teha ja praamipileti nädala lõpus vedaja ettepanekul kallimaks muuta, tõstes selle koefitsendi 1,5lt -2,5le.
Meie Maa, 10.03.2007
Lahkuv majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tahab veel enne ametist lahti saamist saareelanikele suure “kingituse” teha ja praamipileti nädala lõpus vedaja ettepanekul kallimaks muuta, tõstes selle koefitsendi 1,5lt -2,5le.
On kingitusi, millest on parem keelduda ja ma olen täielikult nõus Saare maavanemaga, et seda ettepanekut toetada ei saa. Samas on Saare maavalitsus teinud väga asjaliku ettepaneku kaotada ära broneerimistasu ja broneeritud pilet peaks olema odavam, kui kohapeal ostetud pilet.
Broneerimise- ja piletimüügi süsteemi kaasajastamine on tõesti hädavajalik, sest täna see kliente ei rahulda. Mobiilparkimine on juba mitu aastat Eestis toiminud ja ei ole mingit põhjust, miks seda ka praamipileti ostmisel rakendada ei saa. Samuti internetimüük, mida pole. Kaaluda tuleks ka piletimüügi lõpetamist ühel pool väina eeldusel, et need, kes saarele sõidavad sealt ka tagasi tulevad. Nii on see lahendatud paljudes riikides.
Nädalalõpu piletihinna tõstmine annaks löögi ka saarte turismimajandusele. 112-e majutusasutuse klientide hulgas, alates turismitaludest kuni sanatooriumideni, oleks kindlasti väga palju hinnatundlikke kliente, kes selle tõttu saarele nädalavahetusel tulemata jääksid. See annaks omakorda löögi ettevõtjate majandustulemustele ja mõjuks negatiivselt töötajate palkadele. Vaevalt, et seda ükski terve mõistusega saare elanik heaks kiidaks.
Teenuse kvaliteet paremaks
Selge on see, et kuni silla valmimiseni tuleb oluliselt parandada praamiliikluse teenuse kvaliteeti, mitte ainult järjekordade ja reiside tiheduse, aga ka teeninduse kvaliteedi osas laiemalt.
Üks väga lihtne, aga kujukas näide: sajad tuhanded inimesed peavad täna sügistalvisel perioodil oma soojadest autodes välja minema, läbi tuisu ja vihma, et laevakompanii kassa ees kummardada ja sealt pilet lunastada. Kui vaadata naaberriikide kogemust, siis Norras ei pea ükskõik, mis ilmaga keegi autost välja tulema. Piletimüüjad tulevad iga auto juurde ise ja müüvad pileti auto aknast. Norras on kliima veel karmim, kui meil. Kui piletimüügiks ehitati Virtsus ja Kuivastus putka, siis miks tehti seda nii, et seal aastaringselt pileteid osta ei saa. Müügiakna saab lahendada ka õhulukuga, et müüjale tuul peale ei puhuks. See on vaid üks näide meie praamiliikluse madalast teenuse kvaliteedist, kus klient ei ole kuningas.
Samas näitab see teenuse pakkuja suhtumist klientidesse. Laevadel olevad WC-d on sageli räpased ja haisvad. Mis takistab neid puhtama hoidmast? Kas kokkuhoid tööjõu kuludelt? Ma ei hakkagi rääkima toitude viletsast hinna-kvaliteedi suhtest laevadel, sest siin on eraettevõtjal õigus küsida, mida ta iganes tahab, kui rahvas on nõus maksma. Küll nad maksavad, kus nad pääsevad, alternatiivi ju pole.
Eeskujuks Põhjamaad
Kui me vaatame teisi Põhjala saari ja seal kehtivaid reegleid, siis näiteks Ahvenamaal on kohalikele inimestele ülesõidukaardid, millega nad alati eelisjärjekorras saartele edasi-tagasi üle saavad ja pileti eest üldse maksma ei pea. Ülesõidukaardi ostab inimene aastaks ja see annab piiramatu ülesõidu võimaluse. Süsteem on väga sarnane näiteks Tallinna vanalinna parkimiskorraldusele. Vanalinna elanikud lunastavad 100 krooni eest aastase parkimiskaardi ja saavad sellega piiramatult vanalinna tänavatel parkida, selle asemel, et iga tunni eest 48 krooni välja käia.
Sisuliselt on sarnase süsteemiga Ahvenamaal rakendunud maanteepikenduse idee, kus kohalik elanik ei pea selle pärast kannatama, et ta saarel sündinud on. Suurele maale pääsemine on talle eluliselt vajalik ja ülesõidukaardiga on see tagatud, lisaks veel eelisjärjekorras.
Viimane aeg oleks ka meie saartel sarnase süsteemi suunas liikuda. Nähtavasti ei saa see tekkida üleöö, aga vähemalt sisuliselt võiks see nii tulevikus välja näha. Tallinna parkimiskaardi näol on Eestis ka taolise süsteemi pretsedent olemas.
Enne, kui aga laevapileti hinda tõstma hakata, tuleks vedajalt olulist teenuse kvaliteedi parandamist nõuda. On kahetsusväärne, et lahkuv majandusminister pole kümne aastast kontsessioonilepingut sõlmides teenuse kvaliteedi standardeid kehtestanud ja monopoolses seisundis ülevedajal on seetõttu vabad käed. Uus valitsus peab siin kindlasti muutusi tooma.