Kurb, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo on vahetult valimiste eel kibestunud ja kukkunud sopaga loopima. Oma artiklis 15. veebruari Meie Maas sõimab ta allakirjutanut alusetult maaelu arengukava küsimustes.
Meie Maa, 27.02.2007
Kurb, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo on vahetult valimiste eel kibestunud ja kukkunud sopaga loopima. Oma artiklis 15. veebruari Meie Maas sõimab ta allakirjutanut alusetult maaelu arengukava küsimustes.
Vaatame aga korraks tõele näkku. Minister tuli vahetult enne valimisi valitsusse ettepanekuga maaelu arengukava kiiresti kinnitada, ilma et ta oleks selle viimast redaktsiooni sotsiaalpartneritele üldse näidanud. Eelnõusse oli näiteks lisatud suurtootjatele lautade ehitamiseks kuni 8 miljonit krooni. Varem sellisest summast juttu polnud. Kahjuks jääb see toetus piimakvoodi piirangu tõttu väiketootjatele suletuks. Viimasel hetkel pöördusid peaministri poole mitmed maaeluorganisatsioonid, kes palusid aeg maha võtta ja meetmete sisu veel kord üle vaadata. Kahjuks tegutses põllumajandusminister teerullina, eiras sotsiaalpartnerite soove ning surus valitsusele peale eelnõu kiiret vastuvõtmist. Selle kohta avaldasid avalikult pahameelt nii Taluliit kui ka mitmed teised maaelu esindusorganisatsioonid.
Kuhu jäävad võrdsed võimalused?
Rahvaliit on selle oma valimisloosungiks võtnud. Miks siis minister võrdsetele võimalustele ise vastu töötab? Maaelu mitmekesistamise toetuste lae tõstmine oli mitmete maaeluorganisatsioonide ettepanek. 1,5 miljoni krooni eest kuue aasta jooksul ei saa tänaste ehitushindadega väikest turismitalugi valmis, veel vähem tootmishooneid ja masinaid soetada. Samas pakkus põllumajandusministeerium näiteks küla kiigeplatsidele ja puhkpilliorkestritele kuni 4,5 miljonit krooni taotleja kohta. Kindlasti vajab külakogukond toetust, aga kus on siin võrdsed võimalused ja kas kiigeplatsid loovad uusi töökohti?
Reformierakond tuli maaeluorganisatsioonidele vastu ja seisis arengukavas ka tegelikult võrdsete võimaluste eest kõigi jaoks. Seetõttu ühtlustas valitsus toetuste lae maaelu arengu teljes kõigile 4,5 miljoni kroonini kuue aasta peale. See on toetuste maksimum ja kui palju sellest ära kasutatakse, sõltub iga ettevõtja suutlikkusest. Tänavu on põllumajandusminister maarahva riigikogu poolt kinnitatud maaelu mitmekesistamise vahenditest rohkem kui kolmandiku võrra ilma jätnud. See on sisuliselt maainimeste ja riigikogu peale vilistamine. Rahvaliit on maainimeste tegelike vajaduste eiramisel läinud üle igasuguse piiri. Vastuseid, miks põllumajandusminister sunnib maaettevõtjaid toetuste saamiseks suuri laenukoormaid võtma ega kohtle põllumajanduslikke suurtootjaid võrdselt teiste maaettevõtetega, on siiani saamata.
Võti on maaelu tasakaalustatud areng
Reformierakond seisab maaelu tasakaalustatud arengu eest. Euroopa Liidu maaelutoetustest peavad osa saama nii põllumajandustootjad kui ka mitmekesistamisega tegelejad, nii väiksed kui suuremad. Tööhõive põllumajandussektoris väheneb iga päevaga. Uusi, hästi tasustatud töökohti saab maale tekkida ainult mitmekesistamise teel ja selleks on vaja ka sisuliselt panustada, mitte ainult sõnades. Maaelu arengu raha tuleb investeerida nii, et selle tulemusel tõesti ka uusi töökohti tekiks. Praegu tegutseb Rahvaliit põhimõttel nagu Tiit Niilo riigikogus väljendas: „Viskame 30 miljardit õhku ja vaatame, kellel õnnestub midagi kinni püüda.” Samal ajal annab põllumajandusminister välja takistavaid määrusi, et abivajajad seda raha kätte ei saakski.
Just nimelt võrdsete võimaluste loomiseks tegi Reformierakond maaeluorganisatsioonide palvel arengukavasse muudatuse ja ühtlustas taotlejatele toetuste laed maaelu mitmekesistamise sihtgruppides. Möödunud nädalal toimunud talupidajate kongressil kritiseerisid ministeeriumi suhtumist talunikud üle terve Eesti. Võrdseid võimalusi ei paista küll kuskilt otsast tulevat. Maaelu tasakaalustud arengule keskendumise asemel teeb minister rahva raha eest valimiskampaaniat, sest kuidas veel Estonia kontserdisaalis toimunut nimetada?
Laimamine ei tee ministrile au
Austatud pr Tuiksoo! Pädaste mõisal pole maaelu arengukava mõjutamisega küll mingit pistmist. Mõis on juba ammu mikroettevõtte staatusest välja kasvanud ja toetuse saajate kategooriasse ei mahugi. See, kuidas minister maaelu mitmekesistamise eest seisjatele isiklikult sisse käib, näitab, kui madalale on Rahvaliit langenud.
Tahaksin lõpetuseks tsiteerida president Ilvest, kes põllumeeste kongressil samuti ministrit manitses: „ Suhtun murega sellesse, kui maaelu põhivastutajad koguvad tuntust enesereklaami ja teisejärguliste projektidega, asendades tegevuse poliitiliste jopede ja vastuvõttudega.” Olen presidendiga täielikult päri. Maksumaksja raha kasutamine valimispropagandaks näitab Rahvaliidu tõelist palet. Teiste mustamisega võitu ei saavuta. Tuleb ka tegudes seista maainimeste eest, kes tõesti ootavad võrdseid võimalusi, mitte ainult valimisloosungit!