Nõudlus maaelu mitmekesistamise järele on täna suurem kui kunagi varem, sest põllumajandusest vabaneb järjest rohkem töökäsi.
Oma Saar, 03.01.2007
Nõudlus maaelu mitmekesistamise järele on täna suurem kui kunagi varem, sest põllumajandusest vabaneb järjest rohkem töökäsi. Rahvaliit on otsustanud maaettevõtjad lihtsalt vaeslapse ossa jätta ja kolmandiku neile riigieelarvega mõeldud vahenditest mujale suunata.
Liiga ranged nõuded jätavad toetuseta
Maaelu mitmekesistamise toetusmeedet 3.3 on maaettevõtjad oodanud juba kaks aastat. Ministeerium on sellega kuni viimase hetkeni venitanud ja siis ministri määrusega taotlejatele nii ranged nõuded seadnud, et enamik ettevõtteid ei saagi kvalifitseeruda. Seetõttu tuli ka taotlusi oodatust tunduvalt vähem. Mitme konsulendi hinnangul vastasid põllumajandusministri määrusega seatud rangetele nõuetele väga vähesed maaettevõtted. Maaettevõtjad omakorda on kahtlustanud, et see oligi algusest peale ministeeriumi plaan, kuidas ettevõtjad toetustest ilma jätta.
Endise põllumajandusministri rahvaliitlase Jaanus Marrandi väljaütlemine annab kahtlustele veel rohkem alust. Marrandi ütles mõni nädal tagasi BNS-ile, et 2004. –2006. a finantsperioodil jäi üle 10 miljonit krooni maaelu mitmekesistamise toetusi ja täiendav taotlusvoor takistavat uue perioodi toetuste rakendamist. See on selgelt maarahva eksitamine, et tähelepanu kõrvale juhtida. Esiteks on PRIA andmetel tegu mitte 10, vaid kokku 21 miljoni krooni investeeringutega, sest rangete valikukriteeriumide tõttu langeb menetlusest välja taotlusi veel 10 miljoni eest. Kokku jääb maaettevõtetele käesoleval aastal kättesaamatuks seega rohkem kui kolmandik kogu maaelu mitmekesistamiseks mõeldud 59 miljonist kroonist.
Ettekavatsetud läbikukkumine
Et toetusmeetme rakendamisel tehti vigu, tunnistasid riigikogu maaelukomisjonis ka ministeeriumi ametnikud ise.
Põllumajandusministeerium ei saanud taotluse rakendamisega hakkama ja tulemuseks oli taotlusprotsessi läbi kukkumine. Nüüd hakkab selguma, et see oligi ilmselt ettekavatsetud läbikukkumine, sest silmagi pilgutamata tahab Rahvaliit maaettevõtete investeeringutoetused lihtsalt põllumajandustootjatele kantida, kes niigi saavad sadu miljoneid kroone toetusi. See on ilmne ülekohus maaettevõtjate suhtes, kes milleski süüdi ei ole. Aga ülekohus ei seisa teatavasti kotis.
Põllumajandusminister on riigikogu infotunnis öelnud, et ta ei saa mingil juhul nõustuda, et ühele taotlejate grupile on kehtestatud rangemad nõuded kui teistele, aga just seda ta oma määrusega tegi. Mitmekesistamise määruses lubati toetust taotleda ainult kasumis olevatel ettevõtetel.
Samas anti kõigile aastaid kahjumis olnud põllumajandusettevõtetele taotlemisvõimalus, mis tekitaski suure ületaotlemise. Minu küsimusele, miks maaettevõtteid põllumajandustootjatega võrdselt ei kohelda, vastas ministeeriumi esindaja maaelukomisjonis, et vastavalt Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale see peabki nii olema. See on küll tõsiselt vildakas tõlgendus EÜPP-st, sest Euroopa on alati võrdse kohtlemise eest seisnud.
Diskrimineerimist on veelgi
Põllumajandusministeerium sunnib maaettevõtteid ka pankasid nuumama ja raske võlakoorma kanda võtma isegi siis, kui see majanduslikult põhjendatud pole. Arvestades, kui raske on maaettevõtjatel üldse pangast laenu saada, on see ettevõtetele veel üks majanduslikult täiesti põhjendamatu kitsendus. Ministri määrus sätestab, et kui maaettevõttel üldse laenu pole või kui laenukoormus on alla 10% siis saab ta hindamisel ümmarguse nulli.
Põllumajandustootjatele sellist kriteeriumi ei seatud.
Tegin Maaelukomisjonis ettepaneku avada järele jäänud 21 miljoni krooni jaoks uus taotlusvoor leevendatud nõuetega. Vastavasisulise taotluse saatsid ka maaettevõtjate katusorganisatsioonid. Minister keerutab oma vastuses, et uus taotlusvoor võtaks palju aega ja nõuaks keerukat administreerimist. Ministeeriumi arvates on maaettevõtjatele mõeldud raha lihtsam põllumeestele anda. Samas on maaettevõtjad elanud õigustatud ootustega investeeringutoetustele lootes kaks aastat. Neid täna ilma jätta on ebaõiglane ja lausa kuritegelik.
Rahvaliit eirab sellega otseselt riigieelarves sätestatut. Ühelt poolt jätab põllumajandusministeerium mulje, nagu toetaks ta maaettevõtluse mitmekesistamist, samas teeb aga nii range määruse, et ettevõtjad ei saagi osaleda. Kas pole see silmakirjalik?
Reformierakond ei saa kindlasti sellise suhtumisega nõustuda. See on maaettevõtjate otsene petmine. Maaelu mitmekesistamiseks on kõigist vahenditest täna niigi väga väike osa planeeritud. Mitmekesistamise investeeringud on riigieelarves kinnitatud ja taoliste hämarate skeemidega seda raha ümber kantida on kuritegu.
Diskrimineerivaid nõudeid tuleb määruses leevendada ja taotlusvoor uuesti avada! Maaelukomisjonis esinenud PRIA esindajatel oli isegi välja pakkuda üsna lihtsalt teostatav lahendus, aga sellest sõitis poliitjuhtimisel ministeerium teerulliga kohe üle. See kõik kinnitab veel kord Rahvaliidu tegelikku poliitilist valikut. Sellise suhtumise jätkumisel ei jõua maaettevõtjateni ka järgmisesse maaelu arengukavasse 2007– 2013 planeeritud vahendid. Rahvaliit näitab sellega maainimestele oma tõelist palet