Homme, 1. juunil tähistame lastekaitsepäeva. Viimasel ajal on laste õiguste kaitsega seotud teemad leidnud meedias üha ulatuslikumat tähelepanu.
Homme, 1. juunil tähistame lastekaitsepäeva. Viimasel ajal on laste õiguste kaitsega seotud teemad leidnud meedias üha ulatuslikumat tähelepanu. Toon siinkohal lugejale näitena arutelu selle üle, milliseid probleeme ja ohtusid sisaldab laste jaoks suhtluskeskkond rate.ee.
Möödunud aastal registreeriti Eestis 192 alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegu (sh sugulise kire rahuldamisi lapseealisega 62 ja alaealise vägistamisi 57).
Kui justiits- ja siseministrid kirjutasid 2005. aastal alla nn Laulasmaa deklaratsioonile kuritegevusevastase võitluse prioriteetidest, oli politsei ja prokuratuuri tegevuse kavandamise seisukohalt märgitud selle ühe osana võitlust alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega seotud vägivalla- ja seksuaalkuritegudega.
Nimetatud prioriteeti silmas pidades on astutud mitmeid olulisi samme. 2006. aastal tehti muudatused karistusseadustikus, mis karmistasid karistusi alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest. Riik on suutnud murda barjääri ning võita usalduse lapsohvrite ja nende lähedaste vastu. Üha enam julgetakse nende kuritegude puhul pöörduda politsei poole.
Kuritegude toimepanijatele on suure meediatähelepanu saatel määratud karme karistusi. Üks esimesi seaduseelnõusid, mis uus valitsus Riigikogule esitas, puudutab just laste kaitset.
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, samuti alaealise prostitutsiooni või lapspornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega (õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuht, lastelaagri kasvataja, lapsehoidja jne).
Lastega töötamise õiguse piiramine on uute kuritegude ärahoidmise aspektist äärmiselt oluline.
Paljud riigid on ette näinud erinevaid võimalusi, kuidas lapsi seksuaalkurjategijate eest kaitsta. USAs on olemas avalikud seksuaalkurjategijate registrid, mis sisaldavad andmeid nii seksuaalkuriteo eest süüdimõistetud isiku nime, aadressi, toimepandud kuriteo ja karistuse kohta kui ka tema foto ja välimuse kirjelduse (sh armid, tätoveeringud).
Suurt tähelepanu pööratakse USAs seksuaalkurjategijate ravile. Seksuaalkurjategija vabastatakse vanglast või kinnisest raviasutusest lõplikult alles siis, kui tema psüühiline seisund on niivõrd muutunud, et ta ei kujuta enam ühiskonnale ohtu ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise risk on minimaalne.
Euroopa on andmete kättesaadavuse osas läinud teist teed. Kuigi ELi liikmesriikide (nt Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Soome) seadused piiravad seksuaalkurjategijate võimalusi töötada teatud ametikohtadel, ei ole üheski neist riikidest avalikku registrit loodud.
Põhjendustena on välja toodud, et avalikult kättesaadav info raskendab isiku toimetulekut vabaduses, võib tekitada omakohut või pärssida kannatanute soovi pöörduda politsei poole, kui kurjategija on sugulane või lähedane isik.
Väikeriigina on ka Eesti valinud sellise lähenemise, mis lähtub Euroopas enamlevinud lahendusest. Seaduseelnõu kohaselt on isikutel, kes on süüdi mõistetud pedofiilias või teistes lastevastastes seksuaalkuritegudes, keelatud töötada lastega nii koolides, lasteaedades, huvikoolides, laste- ja noortelaagrites kui ka lapsehoidjana. Keeld on eluaegne.
Sellega seoses on tööandjatel kohustus kontrollida töölevõetava isiku karistatust seksuaalkuritegude eest. Sellisele päringule annab karistusregister jah/ei-vastuse. Analoogilise päringu võib teha ka lapsevanem või lapse seaduslik esindaja, kui ta tahab võtta oma lapsele lapsehoidja või veenduda, kas on turvaline anda oma laps spordirühma treeneri hoole alla.
Arvestades eesmärki, et uued kontrollivõimalused jõustuksid veel enne koolidesse uute õpetajate töölevõtmist või suviste lastelaagrite algust, on oluline, et Riigikogu võtaks seaduse vastu veel juunis.