Viimane seaduseelnõu, mis riigikogu juhatusele läks, oli sellest, et viia Eesti vabariigi merepiir tagasi selle õigesse kohta. Sest 1994. aastal loobus Eesti vabatahtlikult oma merealade kolme miili laiusest vööndist.
SL Õhtuleht, 23.02.2007
Viimane seaduseelnõu, mis riigikogu juhatusele läks, oli sellest, et viia Eesti vabariigi merepiir tagasi selle õigesse kohta. Sest 1994. aastal loobus Eesti vabatahtlikult oma merealade kolme miili laiusest vööndist.
Eelnõu, mille nüüd esitasin, parandab olukorra ja kordab täht-tähelt varasemat, 1993. aasta veebruari seaduseelnõu territoriaalmerest. Miks me osast merealadest lahti ütlesime (kuigi selle eest hoiatasid kõik eksperdid!), ei tea. Asjaosalised – osa küll alatiseks lahkunud, teised aga täies elujõus ja hea tervise juures – lihtsalt ei seleta. Muide, Eesti alade loovutamine läks häältega 38 poolt, 36 vastu ja 2 erapooletut.
Eesti vastas olev Soome laht, selle veed ja põhi, kujutavad endast territooriumi, millel on ülioluline geograafiline tähendus mitte ainult kaupade, vaid ka energiavoogude (s.t kaablite ja torude) kulgemiseks Ida-Euroopa ja Lääne vahel. Gaasitransiit hakkab käima otse nende vete kõrval, mis on olnud Eesti territoorium ja mille tagasiomastamine vajab vaid ühepoolset deklaratsiooni. (Vastavalt 1982. a ÜRO Mereõiguse Konventsioonile.) Tulevikuniidid elektri- ja gaasitarneteks hakkavad perspektiivis kulgema mööda neid merepõhja alasid, mis kuulusid veel 90. aastate alul EV koosseisu.
Soome lahes leiavad aset majandus-tehnoloogilised arengud, mis mõjutavad Eestit kõige otsesemalt ja vahetult, kuid meie oleme nendes protsessides osalemisest loobunud.
Ent arenevas ja energeetilist integreerumist otsivas Euroopas peab Eesti kui ELi liikmesriigi positsioon (sh ka geograafiline!) olema selge. Venemaal on poliitiline ja majanduslik õigus Eestilt küsida: aga kus te, sõbrad. Soome lahes üldse olete? Taastatud eelnõu ütleb: 12 miili kaugusel rannast ja keskpaigani seal, kus Soome samasugune õigus vastu tuleb.
Seaduseelnõuga läks niigi pikalt – ligi aasta – ja oleks võinud minna veelgi kauem, polnuks viimase paari kuu sündmuste kaleidoskoopi. Eesti rahvusliku territooriumi selle osa küsimus, millele laieneb Eesti tingimusteta ja ühepoolselt deklareeritav õigus ja mida ei vaidlusta mitte keegi, on nii tähtis, et see peaks seisma erakondadest sõltumatuna uue riigikogu päevakorra ühtede esimeste punktide hulgas. Eesti normaalsest territooriumist peaks huvitatud olema riigi mis tahes valitsus – olgu ta kas või fašistlik, kommunistlik, budistlik… ja demokraatlik veel eriti.
Teeme Eesti suuremaks. 1250 ruutkilomeetri võrra.