Kindlasti mitte. Müstiline? Pigem jaa, ja selles mõttes on professor David Vseviovi raadiosarja pealkiri väga õnnestunud. Ning nagu müstilis-religioossele ühiskonnale omane, pole ka Venemaa kunagi osanud hinnata õigesti oma tõelisi prohveteid.
SL Õhtuleht, 22.01.2007
Kindlasti mitte. Müstiline? Pigem jaa, ja selles mõttes on professor David Vseviovi raadiosarja pealkiri väga õnnestunud. Ning nagu müstilis-religioossele ühiskonnale omane, pole ka Venemaa kunagi osanud hinnata õigesti oma tõelisi prohveteid.
Vladimir Žirinovski arvamus, et langenute (?) hauakohaks oleks kindlasti sobivam surnuaed kui Tõnismäe trollibussipeatus, on arukam ja inimlikum kui Keskreakonna Moskva sõprade propaganda.
Moskval ei jätku sanktsioone
Tegelikult aga pole müstiline Venemaa, vaid see, kuidas meie seda müsteeriumi kaasa teeme. Üldisest jutupuntrast tõmbaksin vaid ühte niidikest. Nimelt seda, et ühe monumendi nihutamise pärast võiks Venemaa hakata Eesti vastu rakendama majandussanktsioone.
Minu küsimuse peale – milliseid? – vastas Venemaa võimuerakonnaga kahepoolsetes lähedastes sõbrasuhetes olev EV majandusminister – mitte mingisuguseid. Mitte sellepärast, et mõned (Vene) poliitikud poleks oma ideoloogilises hulluses selleks moraalselt valmiski, vaid sellepärast, et mitte midagi pole rakendada.
Narva uue silla läbirääkimiste edasilükkamine? Natukene on see võimalik, aga tasub meenutada, et sillaks nimetatakse ehitust, mis ei kulge piki jõgesid, vaid nendega risti ja pakub seega huvi mõlemale kaldale.
Humanitaarse ja kunstilise mõtlemisega Rein Kilgi aastakümne- pikkune hea tahe ja kannatlikkus ning Pihkva kuberneride siiras toetus Tartu-Pihkva laevaliini avamiseks ei tunne lähiajaloos ja -äris paralleele ja kõik see oli asjatu seni, kuni nüüd lõpuks Moskva probleemi lahendamiseks «ära küpses».
Mis aga naftatransiiti puutub, siis ei muuda selle voogusid ei see, kas me ühele selle magnaadile kodakondsuse anname, ega see, mida me tema Nõukogude nostalgias tehtud filmikesest arvame.
Keskerakond aitab kottida
Ning hoopis eriline jutt on gaas. Globaalse naftakontserni Gazpromi üks suuremaid ja edukamaid PR-müstifikatsioone väljendub lauses: Venemaal on tohutud kogused müüdavat gaasi ja kui Venemaa peaks pahaseks saama, siis võib ta seda gaasi mitte müüa.
Tegelikkus on täpselt vastupidine: gaasi ei jätku ja kuna raha on hädasti vaja, siis ostetakse seda odavalt sisse Kesk-Aasia riikidest ja müüakse läände Venemaa sisetarbija arvelt. Venelane ei külmeta gaasinäljas ainult tänu sellele, et juhtus olema soe talv. Oleme seda teadlaste-kolleegidega rääkinud intensiivselt üle aasta, esitanud sadu tsitaate ja näidanud numbreid, aga olgu – võtan täna esimese juhunäite.
19. jaanuari Nezavissimaja Gazetas kinnitavad soliidse Troika Dialogi analüütik Valeri Nesterov ja Venemaa gaasiminister Viktor Hristenko ikka ja jälle: üliraske olukord Kaliningradi oblasti energiavarustuses ei ole tingitud gaasitransiidist läbi Leedu (probleeme – ei ole!), vaid gaasi defitsiidist Venemaa siseturul. Artikkel jäi silma sellegipärast, et Venemaa valitsusliige mainib seal esimest korda, et Soome lahes kulgev ja Eesti seljataga salaja kavandatud gaasitrass ei hakka 2010. aastal funktsioneerima, vaid sel aastal selle ehitus alles hiljemalt algab. 2010. aastaks on aga gaasipuudus Venemaal viis korda kasvanud (väidab Heritage Foundation).
Seda tähelepanuks neile, kes ei julge praegu Eesti seaduslike ja kuni 1994. aastani olnud merealade küsimust puudutada väitega, et kõik on juba niikuinii tehtud ja kadunud. Trass paigas ja Venemaa – vihane. Ei ole! Venemaa ei ole üldse vihane, vaid lihtsalt kurb ja õnnetu.
Šantaaž töötab seni, kuni kompromiteerivat materjali pole avaldatud. Järgmisel päeval pärast seda, kui luukere on väljas, on šantažeerija võim kadunud. Venemaa sai selles mõttes pärandiks veel ühe Gorbatšovi ja Jelstini võimukaotuse – ta on Eesti suhtes ära teinud kõik selle halva, mida seni on teha andnud ja seega, kui otsene sõjakuulutus (NATO-le!) ja majandusblokaad (Euroopa Liidule!) maha arvata, siis� mis jääb ähvardustest alles? Gaasitarnete vähenemine – aga nad vähenevad nii ehk naa. Või mängitakse pisikeselt naftatransiidi protsendiga� Ena siis uudist.
Tõenäoliselt võetakse ette (väga valikuliselt ja kooskõlastatult Keskerakonnaga) mingi ühe Eesti märgilise tähendusega firma kottimine – ei anta viisasid, keskkonnaluba (nagu Exxonile Sahhalinil), korraldatakse manifestatsioon, kaotatakse paberid ära� Kahju. Aga siis võib öelda, et sellel firmal korraks ei vedanud. Kuid kui Eestis on võimalik minna ka puhtalt pankrotti, siis miks ei või Venemaal teenitud kasum ka mõneks päevaks väheneda?
Lühidalt: Venemaaga on meil tegelikult kõik korras ja nii ka jääb.