Nälja ja alatoitumise tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mida on rohkem kui Viljandis või Rakveres elanikke.
Nälja ja alatoitumise tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mida on rohkem kui Viljandis või Rakveres elanikke.
Arengumaades ei näe iga kümnes laps oma viiendat sünnipäeva, samas kui arenenud riikides sureb enne viieaastaseks saamist üks laps 143-st. Igal aastal sureb rohkem kui pool miljonit naist ja tüdrukut raseduse või sünnitusega seotud probleemide tõttu ning suurem osa neist arengumaades. Mõnes Aafrika riigis, nagu Svaasimaa, Botswana ja Lesotho, on iga kolmas täiskasvanu nakatunud HI-viirusse.
Need on osa põhjustest, miks räägime järjest enam arengu- ja humanitaarabist. Lisaks mõjutab arengumaade keeruline olukord otseselt ka arenenud maid, ka Euroopat. Tugevnev immigratsioonisurve, haiguste levik üle riigipiiride, vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ja terrorism mõjutavad ju kogu maailma arenguid.
Veel mõni aasta tagasi oli Eestigi valdavalt abi saav riik. Nüüd oleme aga aina rohkem valmis, et panustada teiste riikide abistamisse. Eelmisel sügisel astus Eesti ka Maailmapangas laenaja staatusest doonori staatusse.
Lähiaastatel kavatseme jätkata uute demokraatiate toetamist ning neis riikides vajalike reformide korraldamist. Samuti kavatseme Afganistanis lisaks sõjalisele missioonile panustada järjest enam ülesehitustöösse, esimene projekt on seal ühe kohaliku haigla sisustamine.
Lisaks Afganistanile on Eesti arengukoostöö peamised partnerriigid uued demokraatiad Gruusia, Moldova ja Ukraina. Samuti oleme abistanud oma reformikogemusega ka Lääne-Balkani riike ning Eesti on humanitaarabi eraldanud nii Darfuri kui ka Iraagi põgenikele ja aidanud kaasa ka sellele, et likvideerida Kagu-Aasia tsunamikatastroofi ja Pakistani maavärina tagajärgi.
Sel aastal kulutab Eesti arengukoostööks ja humanitaarabiks ligi 148 miljonit krooni, mis on 0,085% meie rahvuslikust kogutoodangust. Sellest summast 94 miljonit krooni kulub Euroopa Liidu vahendusel, 35 miljonit krooni välisministeeriumi kaudu ning 12 miljonit krooni teiste ministeeriumite vahendusel. Järgmisel aastal peaks arengukoostööks ja humanitaarabiks kuluv summa ulatuma 179 miljoni kroonini ehk 0,094 protsendini RKT-st.
Samas soovitab ÜRO, et aastaks 2015 peaksid arenenud riigid panustama arengukoostöösse 0,7% RKT-st, milleni on meil veel pikk samm astuda. Reaalne on eesmärk, et aastaks 2010 peaks Eesti rahaline panus arengukoostööks moodustama 0,1% RKT-st, et sellelt tasemelt siis samm-sammult edasi liikuda.
Kuid ainuüksi arenguabi ei ole piisav, et vähendada arengumaade suurte hädade põhjust, vaesust – kala jagamise kõrval tuleks teadagi järjest enam õpetada ka õnge kasutamist.
Üks õngekonkse on arendada vabakaubandust Euroopa Liidu suhetes arengumaadega, aga ka arengumaade endi vahel. Nii pääseb arengumaade toodang lihtsamini Euroopa turgudele, mis praegu on suurte tollipiirangute tõttu väga keeruline, aga ka vastupidi.
Lisaks on Euroopa Liit korraldamas liikmesriikide paremat tööjaotust, et abi ei killustuks ega tekiks mõttetut kattumist.
Ka on Euroopa Liidu Aafrika-suunalises arengukoostöös järjest suurem roll energiapartnerlusel, sealhulgas investeeringutel energiasektorisse, sest ligipääsu tagamine energiaressurssidele on oluline arengu eeltingimus. Praegu puudub kümnetel miljonitel aafriklastel üldse ligipääs elektrienergiale ning sellises olukorras on majanduse arendamisest ja iseendaga hakkamasaamisest keeruline kõnelda.
Hädad ja edenemismärgid
Viimase 20 aasta jooksul on Aafrika riigid saanud arenguabi 300 miljardit dollarit ning pessimistlikumad vaatlejad leiavad, et olukord on endiselt lootusetu: koolis ei käi 40 miljonit last, äärmine vaesus on viimase 20 aasta jooksul kaks korda kasvanud, malaaria ja aidsi levikule pole suudetud piiri panna. See kõik on õige, kuid samas on 17 Aafrika riigi majanduskasv olnud viimasel kümnel aastal 4% või rohkem aastas, järjest rohkem lapsi näeb oma esimest sünnipäeva, järjest rohkem lapsi läheb kooli. Nii mõnigi Aafrika riik on alustanud majandusreforme – näiteks Ghana kuulub Maailmapanga andmetel maailma kümne kiireima reformiriigi hulka. Ja mis pole ka sugugi tähtsusetu – 60% aafriklastest usub, et see aasta on parem kui eelmine.
Ka meie siin Eestis seame järjest kõrgeimaid sihte rahvusvahelises arengukoostöös osalemises ning arenguabi andmises. Ja seda nii inimlikel kui ka julgeolekulistel põhjustel. Sest eks meilegi tundu piinlik, kui Euroopa lehmi toetatakse 30 krooniga päevas, mida on rohkem, kui pool maailma elanikkonnast teenib päevas. Ning kuidas rahulikult suhtuda tõsiasja, et juba üle 40 aasta on olemas tõhus vaktsiin leetrite vastu, kuid ometi põeb seda haigust igal aastal 30 miljonit last, kellest suur osa sureb või invaliidistub kogu eluks. Nii on arenenud riikide kodanikud valmis oma ühisest rahakotist osa teiste aitamiseks loovutama. Ja ega Eestiski teistsugused inimesed ela. Ka meil on samad väärtused.