Aasta algusest on Euroopa Liidus ka Bulgaaria ja Rumeenia. Oleme valmis andma neile edasi oma kogemusi kõige keerulisemast liitumisjärgsest perioodist.
Aasta algusest on Euroopa Liidus ka Bulgaaria ja Rumeenia. Oleme valmis andma neile edasi oma kogemusi kõige keerulisemast liitumisjärgsest perioodist.
See on meile Euroopa Liidus uus kogemus – esimest korda oleme meie vanad olijad, kes vaatavad, mida uued endaga kaasa toovad. Esimesed meie ettevõtjad on alustanud neis riikides tegevust. Peame olema ka valmis, et Bulgaarias ja Rumeenias toodetud kaubad hakkavad meie turul varasemast enam konkureerima – mida me ju vabasse kaubandusse uskujatena igati toetame. Eesti avas ka oma tööjõuturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohe nende riikide liitumisel.
Mida meilt oodatakse riikides, kes on valinud oma eesmärgiks EL-ile ja NATO-le lähenemise liitumiseni välja? Ennekõike tähelepanu, mõistmist ja toetust püüetele saada normaalseks turvaliseks demokraatlikuks riigiks. Mida meilt ei oodata? Unustamist, üleolevat suhtumist, nendest väärtustest taganemist, mida me pärast iseseisvuse taastamist oleme kuulutanud ja teistele eeskujuks seadnud. Me teame probleeme, millega Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riikides maadeldakse, ja meil on lahendusi, mida neis maades tunnustatakse ja kasutada püütakse.
Kui meie iseseisvuse taastamisele järgnenud esimene aastakümme möödus maailmas pinevuse vähenemise tähe all, siis praegu on rahvusvahelises elus üha rohkem pingeid ja väljakutseid. See paneb Eestit vaatama ka NATO ning Euroopa Liidu naaberaladele senisest veelgi suurema tähelepanuga – on ju sealne rahu, stabiilsus ja demokraatia areng meile äärmiselt tähtsad. Sedakaudu suurenevad ka Eesti rahu ja stabiilsus.
Eestile on Euroopa Liidu edasine laienemine nii euroopalike väärtuste järgimise kui ka huvide küsimus. Euroopa Liidu laienemine on suuresti mõjutanud rahvusvahelist elu tervikuna – sellega on laienenud rahu ja stabiilsuse ala Euroopas ja tugevnenud Euroopa Liidu hääl rahvusvahelistes suhetes. Laienemine mõjutab Euroopa Liidu edukust globaalses majanduskonkurentsis ning laiendab euroopalike väärtuste ala. See tähendab tõhusamat tegevust sõdade ja muude konfliktide ennetamisel ning demokraatia ja inimõiguste edendamisel maailmas.
Euroopa Liit tegutseb maailmas, kus tugevneb Aasia roll ja kus senisest aktiivsemalt tegutseb Venemaa. Kui aktiivsed poleks ka Euroopa Liidu üksikud liikmesriigid või nende rühmad, sealhulgas suuremad liikmesriigid, tänapäeva maailmas jääb sellest sageli väheks. On vaja kasutada kogu 27 liikmega ühenduse potentsiaali ja kollektiivselt tegutseda.
Me astume järjekindlalt välja EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamise eest ning EL on loodetavasti õppinud eelmise kümnendi Balkani sõdade alguse kibedast kogemusest, kus liikmesriikide suutmatus kokkuleppele jõuda põhjustas tragöödia. Samuti on hilisajaloost pärit teine negatiivne näide, mis puudutab Iraagi sõja eelseid lahkhelisid ja kokkulepetele mittejõudmist. Sellist otsustamatust me Euroopa Liidus enam näha ei taha.
Lõppenud sügisel ilmus rahvusvahelises meedias uute liikmesriikide kohta kriitilise alatooniga artikleid. Muret tuntakse nende sisepoliitilise ebastabiilsuse pärast, kurdetakse mitme riigi majandusliku arengu aeglustumise üle. Sageli üldistatakse ühe või teise riigi probleemid kõigile uutele liikmesriikidele, mis paraku kahjustab ka nende riikide kuvandit, keda esiletoodud mured ei puudutagi.
Vastandamisel pole mõtet
Vajakajäämistest tuleb rääkida, kuid mitte ühepoolselt, alusetult üldistades ja dramatiseerides. Soravalt virisedes, üht kontinendi osa teisele vastandades, populistlike loosungitega esinedes jäetakse tähelepanuta laienemisest tulenev hea, mis on ometi oluline kogu Euroopale. Uute liikmesriikide inimeste elu on läinud kahe aastaga selgelt paremaks, keskkond on puhtam, paljudes riikides on väga suur arengutempo ja välisinvesteeringute sissevool. Neist ja muudest headest uudistest peaks kõrvuti õigustatud muredega samuti rääkima.
Samas ei ole laienemispessimismis midagi uut. See on seotud mõistetava inimliku ettevaatusega. Kohati on tegemist ka hirmuga uute ja ehk mitte nii tuttavate ning vaesemate ühiskondade ees, kust nähakse ohte harjumuspärasele stabiilsele heaolule. Aga isegi edukate ja rikaste Rootsi, Soome ja Austria liitumise ajal 11 aastat tagasi leidus neid, kes väitsid, et uute liikmete vastuvõtt pole põhjendatud, sest Euroopa ei olevat selleks valmis.
Euroopa Liit oli siis valmis uusi liikmeid vastu võtma. Nagu ka 2004. ja 2007. aastal. Sest Euroopa pole veel valmis.