Tallinna lähedal Saue vallas Alliku külas tänavu septembris tegevusloa saanud steriliseerimistehas AS Steri on Eestis seni esimene omataoline. Kiirgusseaduse järgi kuulub Steri tegevus suure ohuga kiirgustegevuste hulka. Seepärast on mõistetav avalikkuse, eriti kohalike elanike suur huvi.
Tallinna lähedal Saue vallas Alliku külas tänavu septembris tegevusloa saanud steriliseerimistehas AS Steri on Eestis seni esimene omataoline. Kiirgusseaduse järgi kuulub Steri tegevus suure ohuga kiirgustegevuste hulka. Seepärast on mõistetav avalikkuse, eriti kohalike elanike suur huvi.
Seda enam, et vallavalitsus andis tehase ehitamiseks loa elanikega läbi rääkimata ehk jättis oma inimesed infota. Pole siis ime, et Steri vastu koguti üle 3200 allkirja ja elanikud esitasid Keskkonnaministeeriumi korraldatud avalikel aruteludel hulgaliselt küsimusi ja ettepanekuid. Seega ei vasta tõele 9. oktoobri EPL-i repliigis “Lubame – ei luba” ilmunud väide vaid kahest ettepanekust.
Küsimustele tuleb vastata
Avalikkuse surve ja infonappus olid ajendiks, miks Keskkonnaministeerium juba ligi kaks aastat tagasi algatas Steri kiirgustegevusloa taotlust menetledes keskkonnamõju hindamise ja avalikud arutelud, kuigi seadus seda otseselt ette ei näe. Küll aga annab seadus kaalutlemisvõimaluse menetluste algatamiseks.
Ministeeriumil kui kiirgustegevusloa andjal on õigus küsida teavet kavandatava tegevuse ning sellega kaasneva keskkonnamõju kohta. Samuti on õigus küsida negatiivsete mõjude vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Tuleb ju teada, kui suure tõenäosusega võib juhtuda inimestele ja loodusele ohtlik õnnetus ning kuidas seda vältida.
Eesti riigi jaoks on Steri näol tegemist ainulaadse objektiga. Kui sellisel puhul tekivad küsimused, siis peavad need saama ammendava vastuse. Kuna keskkonnamõju hindamise aruanne ei vastanud esmakordsel esitamisel kõikidele nõuetele, siis ministeerium seda ei kinnitatud. Aruande täiendamine võttis omakorda aega – kokku kulus kiirgustegevusloa väljastamiseni üle aasta.
Mitu kohtuasja korraga
Oma osa selle protsessi pikenemisse andsid algatatud kohtuasjad. Steri pöördus kohtu poole, sest ei olnud rahul viivitusega tegevusloa väljastamisel ja avatud menetluse ning keskkonnamõju hindamisega. Teisalt pöördusid kohtusse külaelanikud, kuna ei pidanud piisavaks teistkordset keskkonnamõju hindamise aruannet, mille Keskkonnaministeerium heaks kiitis. Tekkis kaks väga konkreetset, vastandlikku ja oma arvamuses kinni olevat osapoolt – kohalikud elanikud ja kiirgustehase omanikud, kellel mõlemal on oma vaatepunktist lähtuvalt õigustatud ootused.
Pidasin enne kiirgustegevusloa allkirjastamist vajalikuks ära oodata kohtu seisukoha. Tallinna Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud AS Steri kiirgustegevusloa menetluses. Ka ei andnud kohus õigust elanikele.
Nüüdseks on Steri saanud kiirgustegevusloa. Tehase poolt rakendatud ohutusnõuded tagavad, et õnnetusjuhtumi tõenäosus on kaduvväike. Ka Saue valla riskianalüüs näitab, et ennem võib õnnetus juhtuda kohalikus bensiinijaamas või raudtee ülesõidul kui kiirgustehases.
Kuid kogu selles loos jäi kripeldama üks minu meelest oluline asi – Tallinna Halduskohus ütleb oma otsuses, et avalikud arutelud loa väljastamisel on õigusvastased. Kas sellest tuleb järeldada, et taolises, suurt hulka inimesi puudutavas protsessis ei ole rahva arvamus ning täiendavate andmete kogumine keskkonnaohtude kohta oluline? Ma ei saa sellise kohtuotsusega nõus olla. Ikkagi 3200 vastuhäält ja kümned elanike esitatud küsimused-ettepanekud.
Keskkonnaministeerium on esimese astme kohtuotsuse edasi kaevanud. Ka kohalike elanike esindajad on rõhutanud, et lähevad oma kohtuprotsessiga edasi. Lisaks on nad kohtus vaidlustanud kiirgustegevusloa väljastamise. Ootame siis selgust, kuidas edaspidi lahendada ettevõtjate neid taotlusi, mille puhul on tegu mitme osapoole vastandlike huvidega.