1. juulist tõusid pensionid. Tasahilju, ent pidevalt jätkub pensionite kasv ka lähiaastatel. Nii väärtustame nende inimeste panust, kes oma tööga on aidanud Eesti riiki üles ehitada.
1. juulist tõusid pensionid. Tasahilju, ent pidevalt jätkub pensionite kasv ka lähiaastatel. Nii väärtustame nende inimeste panust, kes oma tööga on aidanud Eesti riiki üles ehitada.
Möödunud pühapäevast suurenesid kõik vanaduspensionid 250 krooni, sest riigikogu otsusega kasvas 1. juulist riikliku pensioni baasosa 250 krooni võrra. Kui enne oli 44aastase staažiga vanaduspensioni suuruseks 3519 krooni, siis alates 1. juulist aga 3769 krooni. Ka rahvapensioni määr kasvas 150 krooni võrra, 1423 kroonilt 1573 kroonini.
Samuti tõusid 1. juulist töövõimetuspension ning toitjakaotuspension. Töövõimetuspension kasvas vastavalt töövõimekaotuse suurusele. Näiteks kui inimene on kaotanud 100% oma töövõimest, tõusis tema pension 250 krooni, 80% töövõimekaotuse korral tõusis pension 200 krooni ja 60% töövõimekaotuse korral 150 krooni. Ka toitjakaotuspensionid tõusid – näiteks kolme ja enama pereliikme toitjakaotuspensionile lisandus 250 krooni. Kõikide pensionikasvude peale kulub sel aastal umbes 515 miljonit krooni, aga järgmisel aastal juba üle ühe miljardi. Riigieelarves on kõikidele pensionitele sel aastal ette nähtud 14,7 miljardit krooni. 2002. aasta 1. aprillist alates indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest.
Viimastel aastatel on pensione ka ühekordselt tõstetud. Pensionitõus aga ei tohi sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest. Pensionite kasv peab arvestama Eesti elu arenguid ja sõltuma ikka sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab – kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon, mitte aga poliitilisest suvast.
Kuigi pensionid tasapisi kasvavad, tuleb siiski tõele näkku vaadata – majanduskasvust jääb riikliku pensioniseaduse alusel arvestatav pension tublisti maha. Seetõttu pole paljude pensionäride elatustase kiita. Järelikult tuleb üle vaadata pensionide indekseerimise valem ja panna see rohkem sõltuma sotsiaalmaksust.
Kümme aastat tagasi alguse saanud pensionireformi käigus leiti, et olukord, kus pensioni suurus sõltub vaid tööl oldud ajast ja mitte sotsiaalmaksu suurusest, on ebaõiglane. Seetõttu sõltubki alates 1999. aastast pensioni suurus isiku pealt makstud sotsiaalmaksu suurusest. Arvan, et nüüd on küll aeg selle teema juurde tagasi tulla ja võibolla otsustada teisiti. Uute otsuste tegemisel lähtume endiselt põhimõttest, et kuna riiklik pension on solidaarsuspõhimõtetele tuginev sotsiaalkindlustushüvitis, siis on pensioni üheks osaks kõigile võrdse suurusega baasosa.
Pensionireformi edasi arendades tuleb kindlasti silmas pidada meie demograafilist olukorda, kus ühe pensionäri kohta on 1,7 töötajat. Kui me näiteks sooviksime, et keskmine pension oleks võrdne keskmise palgaga, peaks iga pensionäri kohta olema viis töötajat. Nii palju töötajaid pole meil aga paraku kuskilt võtta. Seetõttu peame olemasolevaid võimalusi hästi targalt kasutama.
Olulisim on siiski see, et meie eakad ning ka tänased aktiivsed töötajad võiksid tulevikku vaadata kindlustundega, et vanaduspäevil ootab neid kindel sissetulek, mitte erakondade suvast ning häältevajadustest kantud hetkeotsused. Tagada tuleb stabiilne ja samas jätkuv pensionite kasv, kusjuures arvesse tuleb võtta ka võimalikku majanduskasvu pidurdumist. Pensionite kujundamise süsteem peab olema pidev ja selge ja just seetõttu taaskäivitasime valitsuskomisjoni, mille ülesanne on teha muutusi sotsiaalkindlustuse süsteemis. Komisjon töötab hiljemalt selle aasta lõpuks välja ettepanekud, kuidas pensionisüsteemi edasi arendada ja need ettepanekud on kavas rakendada 1. aprillil 2008.
Me ei tohi ara unustada, et pension ei ole annetus, vaid auga välja teenitud tasu. Pensioniküsimustega võrdselt oluline on meie eakate täisväärtuslik elu. Saksa vanasõna ütleb, et vanad puud kannavad sageli kõige maitsvamaid vilju. Olen oma ametiaja jooksul jõudnud juba kohtuda mitmete aktiivsete eakatega ning näinud, kui vilgas ja mitmekesine on nende elu. Reipad ja teotahtelised eakad rikastavad meie ühiskonda. Loodan, et kasvanud pensionid ja eesseisvad muudatused pensionite arvestuses avardavad Eesti eakate võimalusi tunda elust rõõmu ja elukogenutena aidata kaasa Eesti riigi arengule.