Me elame riigis, mida on hoidnud ja ehitanud need, kes täna peavad pensionipõlve.
Me elame riigis, mida on hoidnud ja ehitanud need, kes täna peavad pensionipõlve. Mingisuguse osa oma töö tulemusest on nad tööaastatel palgana kätte saanud, aga teine osa on veel saamata: see osa, mis tuleb pensionina, mida makstakse välja riigi käes olevast kassast, millesse tänased pensionärid oma elu ja tööga panustasid.
Pension pole mõne erakonna heategu
Sellepärast arvangi, et on väga inetu, kui saadikukandidaadid enne valimisi lubavad pensionitõusu kui mingit erilist heategu ja pole õigus ka pensionäridel, kes arvavad, et saadav pension tuleb ühe või teise erakonna heateona. Tegelikult pole positiivse majandusseisu puhul õieti midagi lihtsamat kui pensionitõus, ja järelikult seda me just teemegi. Lisaksin siiski: hästi areneva majanduse saavutamine ise pole aga kaugeltki kerge ja sellele kulus ju aastaid!
30. mail võttis riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse. Seeläbi suureneb alates 1. juulist riikliku pensioni baasosa 250 krooni võrra ja rahvapensioni määr 150 krooni võrra. Kui praegu näiteks on 44aastase tööstaažiga vanaduspensioni suuruseks 3519 krooni, siis alates 1. juulist on see 3769 krooni. Rahvapensioni määr tõuseb 1423 kroonilt 1573 kroonini. 250 krooni võrra suurenevad kõik vanaduspensionid. Töövõimetuspensionid tõusevad vastavalt töövõimekaotuse suurusele – näiteks 100% töövõimekaotuse korral on töövõimetuspensioni kasv 250 krooni, 80% töövõimekaotuse korral 200 krooni ja 60% töövõimekaotuse korral 150 krooni. Suurenevad ka toitjakaotuspensionid. Kõikide nende kasvude peale kulub sel aastal umbes 515 miljonit krooni, aga järgmisel juba üle miljardi. Kõikide pensionite peale kokku on eelarves ette nähtud sel aastal 14,7 miljardit krooni.
Alates 2002. aasta 1. aprillist leiab igal aastal aset riiklike pensionite indekseerimine, mis tähendab seda, et igal aastal korrutatakse kõik riiklikud pensionid (vanaduspensionile lisaks ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutumisest ja siit tulenevalt – sotsiaalmaksu laekumise suurenemisest.
Viimastel aastatel on pensionite üldist taset kasvatatud ka ühekordsete tõstmistega. Samas aga tahaksin korrata: pensionitõus ei tohiks sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest, vaid täiesti objektiivsetest teguritest, mis pensioniraha otseselt mõjutavad: tööga hõivatud inimeste arvust, palkadest, inflatsioonist.
Pensionisüsteemi tulevad muutused
Kuna praeguse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatav pension on majanduskasvuga võrreldes väike, tuleb meil nüüd pensionite indekseerimise süsteem üle vaadata ja teha sõltuvamaks sotsiaalmaksust. Samuti vajab muutmist aastakoefitsiendi arvutamise kord, sest praeguse korra järgi saavad täistööajaga palga alammääraga töötavad isikud küll tulevaseks pensioniarvestuseks igal aastal 1 aasta pensioniõiguslikku staaži, aga aastakoefitsient on neil vaid ligikaudu 0,35. See pole väär mitte ainult majanduslikult, vaid ka moraalselt – ega minagi ei saa aru, kuidas tublilt töötanud inimene, kelle palk on olnud väike, saab kirja ainult mõne kuu töötatud aastast! Ent kümme aastat tagasi alguse saanud pensionireformi käigus leiti, et olukord, kus pensioni suurus sõltub vaid tööl oldud ajast ja mitte teenitud töötasult makstud sotsiaalmaksu suurusest, on ebaõiglane. Arvan siiski, et nüüd oleks aeg selle teema juurde tagasi tulla ja võib-olla otsustada teisiti. Siiski kehtib ka täna põhimõte, et kuna riiklik pension on ka praegu solidaarsuspõhimõtetele tuginev sotsiaalkindlustushüvitis, siis on pensioni üheks osaks kõigile võrdne baasosa.
Pensionireformi edasi arendades tuleb kindlasti silmas pidada meie demograafilist olukorda, kus ühe pensionäri kohta on 1,7 töötajat. Kuid kui me sooviksime näiteks, et keskmine pension oleks võrdne keskmise palgaga, siis peaks iga pensionäri kohta olema viis töötajat!
Ent kasvud kasvudeks. Olulisem on see, et pensionid ei oleneks sellest, milline erakond suudab lubada rohkem ja kes nendest lubajatest valimised võidab. Need ei tohiks oleneda ka sellest, kui ülespoole liikuv majandusarengu kõver peaks kogemata tegema allapoolenõksaku. Seega: pensionide kujundamise süsteem ise peaks olema stabiilne ja selge ning just selleks oleme taaskäivitanud valitsuskomisjoni tegevuse eesmärgiga teha muutusi nii sotsiaalkindlustuses kui süsteemis. See komisjon töötab hiljemalt selle aasta lõpuks välja ettepanekud pensionisüsteemi edasiarendamiseks ja vastavad ettepanekud on kavas rakendada 1. aprillil 2008.
Ja ärgem unustagem – pension ei ole kellegi annetus. Tänased pensionärid on auga välja teeninud õiguse saada tasu, mis võimaldab neile tegusa ja väärika elu.