Iidamast-aadamast on eestlased harjunud sellega, et emad on need, kes tegelevad laste kasvatamisega. Ema on see, kes laulab unelaulu, puhub katkisele põlvele, kallistab ja vajaduse korral karistab.
Iidamast-aadamast on eestlased harjunud sellega, et emad on need, kes tegelevad laste kasvatamisega. Ema on see, kes laulab unelaulu, puhub katkisele põlvele, kallistab ja vajaduse korral karistab. Kui aga küsime, kas tõesti on ema jaoks pere tähtis ja isa jaoks mitte, siis vaevalt keegi meist sellega päri on.
Üle-eelmisel aastal tegi sotsiaalministeerium uuringu, kus esitati alaealiste lastega emadele ja isadele küsimus, mida nad oma elus kõige tähtsamaks peavad. Perekonda pidas kõige tähtsamaks 62 protsenti naistest ja 48 protsenti meestest. Vahe ei ole kuigi suur. See näitab, et ka isadele on pere väga kallis, pigem on küsimus selles, kui palju on neil võimalust perega koos olla. Eestis on ajalooliselt kujunenud arvamus, et mees jahib mammutit ja naine hoiab koobast. Ja see on visa muutuma.
Laps vajab lisaks ema hoolitsusele ka isa tähelepanu ja armastust ning rahateenimine seda ei asenda. Kui vaatame Põhjamaid, siis näeme, et edu saavutamiseks ei pea ilmtingimata perevaenulikku töökultuuri harrastama. Kui kogu keskkond muutub perekesksemaks, saavad ka meie mehed laste seltsis rohkem aega veeta ning väheneb lastesaamise laastav mõju naiste konkurentsivõimele.
Ma ei usu, et suudame väljakujunenud arusaamu üleöö muuta. Küll aga saame luua paremad võimalused isadele, et nad saaksid jääda koju oma laste juurde. Kõigepealt: kui varem sai isa jääda ema asemel lapsega koju ja saada vanemahüvitist alates lapse kuuendast elukuust, siis nüüd on tal see võimalus alates lapse saamisest 70 päeva vanuseks. Mis on ehk veelgi olulisem: sellele lisandub kahenädalane puhkus ja seda kas või kohe pärast lapse sündi. Nii saab isa jääda kaheks nädalaks pere juurde ja talle makstakse selle eest ka tasu. Praegu makstakse isadele selle perioodi ajal vaid 66 krooni päevas, aga seda tasu plaanitakse märgatavalt tõsta. Mehe tööandjale kompenseerib puhkusetasu riik. Vanemahüvitise saamise võimalus pikeneb poolteise aastani.
Laste kasvatamine peab olema mõlema vanema võrdne ülesanne, mõlema vastutus ja rõõm. Vastutuse jagamine lähendab inimesi. Väikelapsega koosolemine aitab isal tajuda, millest koosneb ema töö ja millist vastutust ta kannab.
Suurbritannias tegutsev infokeskus Fathers Direct peab isaduse kujundamisel kõige olulisemaks sünnituseelset ja vahetult sellele järgnevat aega. Kui isa saab juba väikese lapsega palju aega koos veeta, tugevdab see isa ja lapse vahelist sidet, mis aitab hiljem isal lapsest paremini aru saada.
Viimase paari aasta jooksul on Eestis toimunud küllaltki elav arutelu meeste ja mehelikkuse teemadel. Ühel hetkel mõistsime, et naisena on võimalik edukas olla mitmel erineval viisil, samas on ettekujutus edukast mehest jäänud ajast aega muutumatuks. Mees peab olema tugev, riskialdis, varjama oma tundeid ning loomulikult olema perekonnas leivateenija.
Ütleksin, et Eesti mehed on pidanud selle nimel kõrget hinda maksma: sageli töötavad nad oma füsioloogiliste võimete piiril, kannatavad stressi all ning neil on tihti vajakajäämised soojade ja lähedaste suhete rajamisel. Siit siis ka meeste varajane suremus.
Kui vaadata sotsiaalkindlustusameti statistikat, siis näeme, et isasid on vanemahüvitise saajate hulgas praegu vaid ligi 1,5 protsenti. Ja ausalt, ma ei arvagi, et kõik isad peaksid hakkama nüüd kohe kibekähku vanemapuhkust kasutama. Samas võiks neid julgeid papasid rohkem olla küll.
Anname meestele võimaluse olla parem isa.