Kui riigikogus on iga kuu ka üks istungitevaba nädal, mil saadikud saavad kodukohas käia, siis ministeeriumis on töötempo märgatavalt suurem.
Meie Maa, 09.11.2007
Kui riigikogus on iga kuu ka üks istungitevaba nädal, mil saadikud saavad kodukohas käia, siis ministeeriumis on töötempo märgatavalt suurem.
Vähe sellest, et nädala sees venivad tööpäevad pikaks, on ka nädalavahetustel kõiksugu avamisi ja pidustusi, kuhu ministreid ikka ka kutsutakse. Hakkasin kevadest peale selgitama, et puhkepäevadel sõidan koju Saaremaale ega saa osaleda. Nüüd on hakatud mind rahule jätma, enam ei üritatagi kutsuda.
Mul on praamipilet broneeritud, aga eelmisel reedel tegi küll halva tunde, kui pidin Virtsus nii pikast autoderivist mööda sõitma. Algul arvasin, et teeremondi pärast hoitakse autosid kalakombinaadi majade juures kinni, kuid see oli praamijärjekord. Paljud väikeste lastega pered pidid viis tundi ootama, ega see neil kerge olnud. Eriti nüüd, sombusel, külmal ja pimedal ajal. Mul oli nii paha neist mööda minna.
Valitsuseliikme töö kestus on ettearvamatu, seepärast on oma elu korraldamise plaane keeruline teha. Tütrega, kes õpib Tallinnas kõrgkoolis haldusjuhtimist, jagame praegu pealinnas korterit kahepeale ja hommikused kohvijoomised on vähemalt mõnusamad. Koolivaheajal oli ka ülejäänud pere Tallinnas. Meie pere pesamuna käib esimeses klassis, tema on küll juba harjunud sellega, et isa sõidab nädalaks ajaks jälle Tallinna tööle, kuid hoopis parem oleks, kui pere oleks kõik päevad koos. Võibolla ühel hetkel teemegi otsuse, et mingiks ajaks tuleb ka pere Tallinna. Pisike poiss, nagu meil on, muutub ju nii kiiresti ja ega seda muutumist teist korda näe.
Praegu sõidan pühapäevaõhtuti tagasi Tallinna, sest esmaspäeva hommikul algavad koosolekud jälle pihta. Olen ka esmaspäeva varahommikul läinud, kuid siis on mul pooleks päevaks “aur” otsas ja seda ma endale lubada ei saa. Hommikul õigel ajal tõusta ja tööle minna on ikka midagi muud kui poolest ööst üleval olles. Sel nädalal on töökoormus veidi pingelisem ka seetõttu, et järgmise nädala neljapäeval-reedel on keskkonnaministrite kohtumine Poolas Krakovis. Kodused asjad tuleb aga ka ara teha.
Isadepäeva eel võin öelda, et tütre kasvatamine on meie peres olnud keerulisem kui poiste kasvatamine. Vitsaga pole ma küll pidanud mitte kellegagi oma kolmest lapsest “suhtlema”, rääkimine ja veel kord rääkimine on aidanud.
Tütrega oleme kajuba erialaseid asju arutanud. Suvel oli ta maavalitsuses praktikal, kas ta nüüd just minu jälgedes tahab käia, ma ei usu. Kevadel lõpetab bakalaureuse õpingud, eks ta magistrantuuris jätkamise peab ise otsustama.
Mu oma isa on ka veel täie tervise juures, pühapäeval koristasime koos maal puulehti, isaga on ikka tore koos olla. Loodan, et minu lastel ka minuga koos.