Valitsus on oma töö järgmise aasta riigieelarve kallal teinud, selle maht on 93,5 miljardit krooni ja nüüd on riigikogu kord see kas vastu võtta või muuta.
Meie Maa, 05.10.2007
Valitsus on oma töö järgmise aasta riigieelarve kallal teinud, selle maht on 93,5 miljardit krooni ja nüüd on riigikogu kord see kas vastu võtta või muuta. Ma loodan, et riigikogu saab eelarve menetlemisega ühele poole detsembrikuu keskpaigaks, nagu ikka. Seadusandja õigus on muudatusi teha.
Keskkonna seisukohalt on rõõmustav see, et tuntava numbri suutsime leida veeprojektide kallinemise katteks. Need asjad lähevad edasi, mitte küll täies mahus, aga ikkagi väga suures osas, nagu need on planeeritud. See on suur samm. Teine asi, mis keskkonnaministeeriumi valdkonnas kõige tõsisemat eelarvekasvu saab, on keskkonnainspektsioon. Neil seisab ees oluline tugevdamine, ilmselgelt on see vajalik, sest inspektsioonil on juurde tulnud uusi valdkondi. Midagi pole parata, seaduste täitmist tuleb ka kontrollida.
Üldiselt on see keskkonnaministeeriumi jaoks väga mõistlik eelarve. Kui vaadata eelarve kasvu, siis see on ligi 40%. Ei ole põhjust väga nuriseda. Muidugi tuleb sellele juurde Euroopa Liidu raha, mis on uute programmide ja uute perioodide katteks. Aga palju on ka Eesti riigi eelarveraha.
Kogu riigieelarvest, kui vaadata elanike heaolule, saab olulise kasvu sotsiaalministeerium, ligi kümmekond miljardit suureneb nende eelarve tänavuse aastaga võrreldes. Nii pensionide kasv, vanemahüvitis kui ka muud toetused. Inimeste kindlustatus ja heaolu kasvab järgmise eelarveaasta jooksul oluliselt.
Teistes valdkondades on ka rõõmustavat igal pool. Kui vaadata eelarve kasvu tervikuna, siis on see ligi 19 miljardit krooni täiendavat raha. Õpetajate palga kasv on ligi paarkümmend protsenti ja kui selle poole pealt vaadata, et väga palju raha läheb ka inimeste heaolu kasvuks, on see ju iseenesest tore.
Kui läheb hästi, võib aasta lõpus tulla veel ka lisaeelarve ja kui nii hästi ei lähe, on ka praegune kasv tubli. Eelarve kujunemise algusj argus oli küll vaidlusi palju, aga lõpuks, kui asjad paika loksusid ja tervikuna pilti vaadata, siis ma arvan, et väga palju viriseda ei tohiks mitte keegi. See on küll selge, et tahtmised on alati suuremad kui tegelikud võimalused, aga nii suure kasvu juures said raha kõik, kus asi oli vähegi mõtestatud.
Eks hiidlastel-saarlastel ole praegune aktuaalne teema parvlaevaühenduse hinnatõus. Arvan, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui kee-detakse, küllap muutub asi natuke mõistlikumaks. Nii suurt hinnatõusu ilmselt karta ei ole, kuigi mingis osas see ikkagi tuleb. Teisest küljest võttes on elukallidus ka edasi läinud ja viimased 6-7 aastat pole piletihinda puudutatud. Väike korrektsioon on täiesti mõistetav, aga mitte selles ulatuses, mis praegu on välja pakutud. Muidugi on see otsus majandusministri käes, aga loodan, et ta teeb mõistliku otsuse. Korraga neid asju ei tehta ja ette pole ka mõtet hinnatõuse teha, see peaks ikka käima samas taktis kui muud asjad.