Andrus Ansip: reeded maksuvabaks (Postimees)

Arvamus
|
|
09.01.2007

Jaanuarikuu palganumbrid toovad kõigile töötavatele inimestele väikese hea üllatuse. 1. jaanuarist on tulumaks ühe protsendi võrra väiksem ja see kergitab ka palka.

Postimees, 09.01.2007

Jaanuarikuu palganumbrid toovad kõigile töötavatele inimestele väikese hea üllatuse. 1. jaanuarist on tulumaks ühe protsendi võrra väiksem ja see kergitab ka palka.

Aga – juba ma kuulen vaimusilmas loomult rahulolematute hüüatust – sellest on vähe! Eesti inimeste sissetulekud on ikka liiga väikesed!

Nii ongi. See, et Eesti inimesed teenivad liiga vähe, on endiselt üks meie suuremaid lahendamist ootavaid ülesandeid.

Paremad sissetulekud peaksid olema nii tööinimestel (ja seda muide sõltumata sellest, kas tegu on riigiametnikuga või erasektoris töötajaga) kui pensionäridel, alles oma karjääri alustavatel noortel inimestel kui juba kogenud ja hinnatud tegijatel. Praegune väike sissetulek tähendab paratamatult võimalustevaesemat elu kui see on näiteks Saksamaa, Iiri või Taani inimestel. Ja miks me peaksime sellega leppima?

Mida siis teha? Mida on vaja muuta, et sissetulekud oleksid suuremad? Et oleks rohkem võimalusi paremaks ja tervislikumaks eluks. Et oleks paremad tingimused sportimiseks ja kultuurist osa saamiseks, paremad võimalused igapäevaseks eluks.

Ungari kogemus

Ma ei hakka siin pikalt selgitama, miks ei ole võimalik ega kaugemat tulevikku silmas pidades ka mõistlik kõigil riikliku sunni korras palka tõsta. See on igale majandusest veidigi taipavale inimesele niigi selge.

Teiste riikide kogemusi jälgivad inimesed teavad, kuidas Ungaris tehti aastaid tagasi peaaegu nii, nagu Keskerakond soovib Eestis teha. Kahe aastaga tõsteti avalikus teenistuses töötajate palka 30 protsenti, märgatavalt enam kui kasvas tootlikkus. Tagajärjed on masendavad – Ungari eelarvedefitsiit on üle kümne protsendi ja riigi võlakoorem 70 protsenti SKTst. Erasektori palgad ei pidanud konkurentsile vastu, väliskapitali sissevool riiki kahanes ning mis veelgi hullem – oma kapital hakkas riigist välja voolama.

Midagi sarnast juhtus ka Portugali avaliku sektoriga ning tulemuski on Ungari omaga sarnane – riigi eelarvedefitsiit on üle kuue protsendi. Mõlema riigi praegused valitsused näevad hirmsat vaeva, et omaaegseid vigu parandada.

Aga kuidas siis sissetulekuid suurendada? Kuidas jõuda jõukamate riikide hulka?

Reformierakond on ainsana Eesti erakondadest käinud välja pikaajalise, selge ja senist arengut jätkava tulevikuvisiooni: viime Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi sekka. Kuidas?

Jõukus kasvab ainult siis, kui kasvab majandus. Majandus kasvab siis, kui meil on jätkuvalt soodsad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. See tähendab paindlikumaid võimalusi tööjõuturul, lihtsat ja läbipaistvat ettevõtlussüsteemi, aga see tähendab näiteks ka praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamist olemasoleval kujul.

Reformierakond ei pea õigeks meile edu toonud ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmist ja investeeritud kasumile maksu kehtestamist. Tahame hoopis ettevõtetele kehtivat süsteemi laiendada ka üksikisikute väärtpaberiinvesteeringutele – nii oleks edaspidi väärtpaberitelt teenitav tulu maksuvaba, juhul kui see investeeritakse

90 päeva jooksul pärast tulu väljavõtmist uuesti väärtpaberitesse.

Ma olen veendunud, et Eestis on töö endiselt liiga kõrgelt maksustatud. Olen veendunud, et mida väiksema osa igast tööga väljateenitud kroonist riik töötajalt enda kaukasse kahmab, seda parem. Las iga inimene olla ise oma väljateenitud tulu peremees nii suures mahus, kui see on võimalik.

Aga lihtne tööinimene?

Reformierakond tahab tulumaksu alandada viiendiku võrra. Tahame, et tulumaks oleks praeguse 22 protsendi asemel 18 protsenti. Nii võib öelda, et kui praegu käib inimene tööl viis päeva, siis edaspidi hakkaks ta maksu maksma viiendiku võrra vähem, ehk: iga reede oleks maksuvaba. Keskmist palka teenivale inimesele tooks see aastas täiendavalt pangakontole üle 3500 krooni.

Oponendid hüüatavad nüüd demagoogiliselt: kust siis riigi maksutulu tuleb? Arvud näitavad, et riigile laekuv maksutulu on pärast tulumaksu vähendamist oluliselt kasvanud. Inimesed on hakanud rohkem maksu maksma ja vähem maksudest kõrvale hiilima.

Nii näiteks laekus 1999. aastal tulumaksuna riigi ja omavalitsuste kassasse 6,23 miljardit krooni. Pärast tulumaksu vähendamist kolme protsendi võrra oli aga aastal 2005 tulumaksuna laekuv summa kasvanud üle kolme ja poole miljardi krooni!

Varem ümbrikus makstud palgad muutuvad järjest enam legaalseks ja see on toonud lisaks tulumaksu laekumise suurenemisele kaasa ka sotsiaalmaksu laekumise kahekordistumise. 1999. aastal laekus sotsiaalmaksu 9,1 miljardit, 2005. aastal aga 18,13 miljardit.

Maksude vähendamine on kõige otsesem võimalus, kuidas riik saab inimeste sissetulekuid suurendada. Reformierakond kavatseb seda võimalust igal juhul kasutada.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt