Urmas Klaas: Põlvamaalt tegus esindus Riigikokku (Koit)

Olen maavanemana otsustanud astuda järgmise sammu, sammu n-ö suurde poliitikasse ning kandideerida parlamenti. Pean oma kohuseks selgitada, miks.

Kinnitan, et otsus kandideerida sündis kaua kaalutledes, kuulates ja nõu pidades inimestega, kellest väga lugu pean ning kes keelitasid mind seda tegema.

Soovin senisest enam olla kaasarääkija ning mõjutada meie elu nii, et see oleks üha parem. Iseäranis Lõuna-Eestis, kus on mu kodu.

Üsna levinud on arvamus, et poliitika on räpane. Ta on nii puhas või räpane, kui aatelised või omakasupüüdlikud on poliitikud – inimesed meie seast.

Soovin, et väärtused, nagu ausus, töökus, ettevõtlikkus ja hoolivus kin-nitaks kindlamalt kända nii parlamendi poliitikas kui ühiskonnas laiemalt.

Ma näen täna, et vajalik on maavanemana alustatut ja tehtut kõrgemal tasemel edasi arendada, piltlikult öeldes käised veelgi rohkem üles käärida.

Põlvamaa väärib tugevat esindust Riigikogus

Mitte keegi ei hakka meie asju peale meie endi seal ajama, paljud olulised meid puudutavad otsused tehakse Riigikogus. Vajalik on teha meie hääl riigi pealinnas veelgi kuuldavamaks. Samavõrra tuleb tuua Tallinn ja Toompea meie inimestele lähemale. Seda saavad kõige paremini teha omakandi inimesed, kui neid valimistel usaldada. Minu senised tööd on andnud palju kogemusi, kuidas taolistes olukordades tegutseda.

Poliitika on vahendiks, et kallutada jõudu Lõuna-Eesti poole tagasi.

Toetan Andrus Ansipi edasiviivat valitsemisstiili

Liitusin Reformierakonnaga läinud suvel, kuid olen kaua jälginud tema tegutsemist. Reformierakond on oma liidri peaminister Andrus Ansipi juhtimisel kõige järjekindlamalt järginud omi eesmärke ning neid ellu viinud. Ainult ausa ja järjekindla tööga on võimalik elus midagi saavutada, seda tingimusel, kui riik laseb inimesel rahulikult toimetada. Majandusreformid peavad jätkuma, heaolu peab jõudma kõikjale Eestis.

Kontakt valijatega ei tohi kaduda

Üks tuttav konkureeriva erakonna poliitik ütles mulle: «Sul on veel vara Riigikokku minna, mina hakkan pensioniikka jõudma ning hoopis mul on paras aeg parlamenti pürgida ning seal rahulikult olla.» Pean sellist suhtumist algusest lõpuni valeks. Riigikogus töötades tuleb seda teha täie pühendumusega, mitte lihtsalt olla. Parlament on töökoht nagu mis tahes teine.

Olen maavanemana püüdnud tõestada, et väga palju on võimalik korda saata, kui on tahtmine tegutseda. Tähtis pole vanus, vaid see, kas sul on ideid ja tahtmist neid ellu viia.

Tähtis on, et pärast valimisi ei kaotaks Riigikogu liige kontakti oma valijatega. Et see täna pahatihti nii on, siis tahangi rongi teises suunas pöörata. Peamiseks eelduseks siin on asjaolu, et rahvaesindaja esindaks rahvast, kelle seast ta pärit on. Minul on olnud maavanemana õnn kogeda meie inimeste suurt toetust. Loodan sellele ka edaspidi.

Poliitika pakub huvi

Olen hariduselt ajaloolane ja töötanud pikka aega Eesti suurimas ja vanimas lehes ajakirjanikuna. Olen nii nendes rollides kui maavanemana poliitikaga palju kokku puutunud ning tunnistan, et see pakub mulle huvi. Pole ju võimalik tegeleda asjadega edukalt, kui teed seda vastumeelselt. Olen oma senistest töödest suurt rõõmu tundnud ning nad on mulle väga palju õpetanud ning andnud.

Senine kokkupuude poliitikaga ei ole teinud mind halvemaks inimeseks. Ajakirjaniku töö on teritanud mu sotsiaalset närvi, mistõttu tajun ühiskonna probleeme võib-olla paremini kui mõni teine. Maavanema ametis olen süvitsi tegelenud probleemidega, mis meie elu edendamist segavad.

Tahan rõhutada, kui tähtis on poliitiku, olgu ta Riigikogu liige või minister, tihe kontakt oma valijatega. See, et väga paljudel juhtudel tuleb valija poliitikule meelde vaid enne valimisi, ongi üheks põhjuseks, miks Riigikogu maine nii madal on ning nii mõndagi Tallinna tööle suundunut kadunud pojaks peetakse. See ei tohi nii olla. Olen siiani püüdnud meie inimestega maksimaalselt palju suhelda ning toonud maakonda kõrgeid aukandjaid, et riik ei oleks rahvast kaugel. Sel teel tuleb edasi astuda. Väärikalt, inimesi liites, sirge seljaga.