Hästi informeeritud poliitringkondades levivad visalt jutud, et Edgar Savisaar on pärast märtsipõrumist ja aprillihäbi kaotanud teravuse ja alla käinud.
Hästi informeeritud poliitringkondades levivad visalt jutud, et Edgar Savisaar on pärast märtsipõrumist ja aprillihäbi kaotanud teravuse ja alla käinud.
Need jutud ei tule kuskilt mujalt kui juhi lähimatelt segadusse sattunud kaasvõitlejatelt. «Vana» olevat väsinud, ükskõikne, kohati ebaadekvaatne – ajavat asju sassi ja unustavat.
Kas Edgar on maha käinud?
Need kahtlused võisid kergesti toitu saada ka Keskerakonna hiljutiselt kongressilt, mis kippus kangesti meenutama vana ja väsinud Brežnevi aegse NLKP omi. Esimehe mammutkõne. Osavõtmatud näod saalis, justkui tüütut kohustust täitmas. «Aktuaalse kaamera» vahendusel võis seda näha terve Eesti.
Nimbus Savisaare pea ümbert on tema eestlastest kaasvõitlejate silmis kahanenud juba mõnda aega. Ja vaadates maailma korraga ilma selle vasikavaimustuseta, hakkab ka partei kuulsusrikas minevik hoopis teistmoodi paistma. Siis paistab ka kõige andunumale keskmehele üsna selgelt, et Savisaare viimaste aastate poliitilisest pagasist ei ole leida midagi peale suurejooneliste valearvestuste ja kaotuste.
Kõigepealt tuleb muidugi värskelt ja valusalt meelde aprill. Sellest ajast peale on Aljoša vajutatud pilotkajälg nii tugevasti juustes, et ei taha sealt eestlaste silmis kuidagi kaduda. Kesköine salakohtumine end pronkssõduri saapa saagimise jälgede otsimisega ka venelaste hulgas lolliks teinud duumasaadikute esindajatega vaid süvendas seda jälge.
Tallinna volikogu eelmise nädala istungil teatas keskerakondlaste pealinna lapsesuu Tarmo Lausing valitsusele viidates «TEIE kaitseminister viis ära MEIE pronkssõduri». Selgemini Keskerakonna positsiooni pronkssõduri küsimuses sõnastada oleks tõesti kaunis raske.
Aga nii meenutades tuleb ausale tsentristile meelde muudki. Presidendivalimiste panus minevikumees Arnold Rüütlile. Vastupropaganda Eesti liitumisele Euroopa Liiduga. Vastuolek Eesti iseseisvumisele õigusliku järjepidevuse alusel. Kui nimetada ainult kõige suuremaid.
Eesti poliitika suur luuser
Mis kõiki neid sündmusi seob? Nende mittemõistmine eestlaste poolt ja järgnenud poliitiline kaotus. Kõik need Savisaare eesmärgid jäid saavutamata. Pole siis ime, et kumu tema tähe kustumisest kõige selle meenumise taustal kärmelt levib.
Aga ma arvan, et nii arvajad eksivad rängalt.
Sest neil kõigil sündmustel on ka teine ühisjoon. Selleks, et seda näha, tuleb kõiki neid valikuid vaadata mitte kui juhuslike eksimuste rada, vaid kui järjekindlat ja selget poliitikat. Ja kõik need poliitikad on alati sobinud Venemaa juhtkonnale. Alates nullkodakondsusest, Eesti väljajäämisest Euroopa Liidust kuni ühiskonda lõhestavate okupatsioonisümbolite põlistamiseni Eestis.
Kas selles vallas on vanameistri hoog või ind viimasel ajal raugenud? Näha küll pole. Jälle supsti Moskvasse, ikka ilma Eesti Vabariigi ametlikke esindajaid kohtumiste sisust teavitamata. Taas õigeaegsed seisukohavõtud, mis sobivad hästi Moskva huvidega.
Venemaa põhiline gaasijuhtme paiknemisega seotud huvi ei paista näiteks üldse olevatki muus kui lootuses, et Eesti poliitiline juhtkond end gaasi vajavate lääneliitlaste silmis lolliks teeb. Ja seda on võimalik teha ainult ühtemoodi – asja kogu ratsionaalset sisu ja rahvusvaheliselt korrektset asjaajamist unustades ja seda labase Vene-vastase hüsteeriaga asendades.
Venemaa loodab saada meilt gaasijuhtmele vähemasti ei-vastust. Parimal juhul paranoilist ja üksnes venevihast motiveeritud ei-vastust. Savisaare varajane positsioonivõtt sel teemal üksnes kinnitab seda.
Ei, ma olen täiesti kindel, et Savisaar pole ei väsinud ega maha käinud, vaid askeldab oma ammutallatud radadel väsimatult edasi.
Küll aga on tal viimasel ajal üks suur pirakas mure. Aljoša vajutatud pilotkajälg ei taha kuidagi ära kaduda. See natuke segab ja häirib. Ent ka sellest saab tasapisi jagu, kui piisavalt pika aja jooksul teha suur hulk igasuguseid hädakraaksuvaid avaldusi ja muid silmamoondusi. Küll rahvas pikapeale unustab. Sellega praegu usinasti tegeldaksegi. Pilotka peitmisega.