Iga kriisikäsiraamat ütleb, et kriisi ajal tuleb võimalikult varakult kriisi lõpuks valmistuma hakata.
Iga kriisikäsiraamat ütleb, et kriisi ajal tuleb võimalikult varakult kriisi lõpuks valmistuma hakata. Iga otsus peab meid kriisi lõpule lähemale viima. Meil on kolm märksõna, mis aitavad teha õigeid otsuseid tänaseks ja tulevikuks: tegutsemine, koostöö ja innovaatilisus.
Juba enne majanduslanguse algust oli selge, et Eesti vajab uut mõtlemist töösuhetes. Meie majandusmaastik ja -struktuur on aastatega niivõrd muutunud, et me ei saa silmi sulgeda ning ette kujutada, kuidas tehasekorstnad endiselt huugavad ja tuhanded töölised sammuvad hommikuhämaruses vabrikutesse.
Iganenud töösuhete regulatsiooni tõttu paikneb Eesti maailma riikide majandusregulatsioone hindavas ülemaailmses raportis Doing Business töösuhete koha pealt 163. kohal 181 hinnatud riigi seas.
Möönan, et praegune majandusolukord tingib muutusi vastuvõetud seaduses, aga seaduse rakendumine on tähtis Eestile nii täna kui ka kriisist väljumiseks. Millised need muudatused olema saavad, on väga elava diskussiooni keskmes. Ma loodan, et lahendused sünnivad hiljemalt uue nädala alguses.
Aasta tagasi töölepinguseaduse arutelude käigus otsustati, et töötusega seotud küsimused peavad koonduma ühte asutusse. Maikuus alustaski tööd uuenenud töötukassa. Nüüd on töötukassa ka kauem lahti, luuakse infolauad ning täienevad ka elektroonsed võimalused, näiteks töötuna arvelevõtmiseks interneti vahendusel. Pean väga oluliseks, et töötukassa juhtimises osalevad töötajate ja tööandjate esindajad.
Ühise laua taga sündivad otsused arvestavad kõikide osapoolte vajadustega.
Kasvava töötusega seoses on palju räägitud ümber- ja täiendusõppe süsteemi jäikusest. Koolituste pakkumise süsteemi oleme juba lihtsustanud, et koolitused oleksid kättesaadavamad. 2008. ja 2009. aasta andmeid võrreldes on koolitustele suunatud üle viie korra rohkem töötuid.
Suurema nõudlusega koolituste tarvis on sõlmitud raamlepingud, et eraldi hankeid poleks vaja. Nii saab hõlpsamini läbi viia keeleõpet, ettevõtlus-, raamatupidamis-, müüja- ja autojuhikoolitust, arvutiõpet. Koolituste kättesaadavamaks muutumist on juba ka näha: selle aasta esimeses kvartalis osales koolitustel 3987 inimest, eelmisel aastal samal ajal 546 inimest.
Olukord peaks veelgi paranema loodetavasti lähikuudel, mil käivitame isikustatud koolituskaardi süsteemi. Inimesele antakse teatud summas n-ö vautšer, mida ta saab kasutada vastavalt oma koolitusplaanile. Näiteks kui inimene soovib saada lapsehoidjaks, siis otsib ta sobiva koolituse ning vautšeri eest saab läbida kursuse ja sooritada ka kutseeksami, et lapsehoidjana tööle hakata.
Töötutele tuleb pakkuda koolitusi, aga luua tuleb ka keskkond, et majandus saaks kosuda. Tähtis on kiiresti kasutusele võtta Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raha, ja seda on ka juba tehtud. Sotsiaalministeeriumi vallast võib tuua näiteks asendus- ja erihooldekodud, mida suvel renoveerima hakatakse, järge on ootamas hooldusravihaiglad.
Selge on ka see, et töötuid pole mõtet koolitada n-ö sahtlisse. Oleme palunud tööandjatel esitada kvartaalselt ettevõtjate tööjõu koolitusvajadus, et koolitada välja just neid spetsialiste, keda ka tegelikult vaja on. Erinevalt avalikkuses kõlanud väidetest on juba praegu võimalik osaajaga töötajatel või sundpuhkusel olijatel saada koolitusi haridus- ja teadusministeeriumi juhitavate projektide raames. Nende võimaluste laiendamist arutame aga kindlasti edasi.
Koostöövõimalusi on teisigi, näiteks koolitada töötuid riiklikes kutsekoolides või riikliku koolitustellimuse alusel. Kriis ei kesta igavesti ning majandusolukorra paranemiseks peame juba nüüd valmistuma. Koos ettevõtjate ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koostame analüüsi, millistel erialadel vajatakse kriisist väljudes rohkem kvalifitseeritud tööjõudu.
Eesti on osa Euroopa majandusest. Euroopa majanduse tugevus on luua lisandväärtust. Ei ole reaalne konkureerida Aasia turgudega odava tööjõu osas, me jääme lootusetult alla. Prognooside kohaselt on ainuüksi Hiina majandus 2015. aastal sama suur kui Euroopa Liit kokku.
Euroopas rõhutatakse, et peame panustama oskuste täiendamisse just praegusel keerulisel ajal. Paremad oskused annavad inimesele kindlustunde leida tööd, ehitada üles karjäär. Selleks peavad aga kohanduma mitte ainult töötajad, vaid ka tööandjad. Ootan aega, kus töökuulutuste juures oleks üha enam märge «töökoht eeldab kõrget kvalifikatsiooni». Odav tööjõud ei peaks olema Eesti põhiline ekspordiartikkel või reklaamiloosung.
Uusi töökohti saavad luua üksnes ettevõtlikud inimesed, kel on idee ning kes julgevad ja tahavad seda ellu viia. Vajame inimesi, kes tihkavad olla innovaatilised, kes julgevad käia välja uusi ideid ning luua uusi ettevõtteid. Ilma nendeta ei tule meile töökohti juurde.
Kindlasti on ettevõtluse alustamise toetuse sihtrühmaks just parema hariduse, heade oskuste ja teadmistega inimesed, kelle puhul on väidetud, et neile sobilikke tööturuteenuseid ei ole. Euroopa Sotsiaalfondi abil saab inimene ettevõtluse alustamiseks toetust kuni 70 000 krooni.
Olukord majanduses ja tööturul ei ole roosiline. Tõenäoliselt seisab meil ees raskete otsuste tegemine. Siinjuures on oluline nii riigi, töötajate kui tööandjate esindajate võime koos tegutseda, et elavdada majandust, luua Eestisse häid töökohti ning aidata inimesi tagasi tööle.