Olukord nõuab politsei ja kohaliku kogukonna tihedaid kontakte ja koostööd.
Olukord nõuab politsei ja kohaliku kogukonna tihedaid kontakte ja koostööd. Kogukonnakeskses politseitöös valivad kohalikud konstaablid oma piirkonna politseitöö prioriteedid koos kogukonna ja selle omavalitsuse esindajatega. Säärase politsei puhul me ei kangestuks umbusklikult, kui maanteel «pollarit» märkame. Tänu liikluspolitsei jõulisele tegevusele on liikluses olukord märgatavalt paranenud. Kuid pahatihti on liikluspolitsei etteantud plaaniliste protokollide tegija ja liiklusrikkumiste eest määratavate karistuste põhjendamine on politsei üks nõrgemaid külgi. Kestva ja võib-olla süveneva majanduskriisi oludes on aga politsei ja kohaliku kogukonna koostöö turvalisuse säilitamise nimel olulisem kui kunagi varem.
Majandussurutise ohumärgid
Kui tänavaröövid tõepoolest sagenema peaksid, siis on möödapääsmatu suurema arvu politseipatrullide tänavale toomine. Meenutame pronksimässu öid aprillis 2007, kui Tallinna tänavapildis nägi enneolematul hulgal politseinikke koos abipolitseinike ja kaitseliitlastega.
Vaatamata veel suhteliselt positiivsetele oludele avaliku korra vallas, on majanduslanguse süvenemise jätkudes ajalooliste paralleelide alusel siiski prognoositav üldine kuritegevuse ja sealhulgas ka organiseeritud kuritegevuse suurenemine, mis tähendab raskete kuritegude sagenemist. Selleks peab politsei valmis olema.
Kuritegevuse tase sõltub otseselt sotsiaalsete olude muutumisest ehk sellest, kui kaua depressioon kestab ja kui kaua suudab inimene ausaks jääda. Kuna rahahädas inimese leidlikkus on piiramatu, libastuvad tavalised kodanikudki. Näiteks on liisitud autot praegu raske liisingfirmale soodsalt tagastada. Kui turul tekib vastav nõudlus, võivad teenust hakata pakkuma kuritegelikud grupid, kes panevad auto põlema või likvideerivad mõne muu «ebameeldivuse».
Ent tähelepanu! Sellise tee valinud kodanik võib kogu eluks jääda «tänuvõlglaseks» ja elu paranedes tuletavad «lipsust sikutajad» taas ennast meelde. Organiseeritud kuritegevus kasutabki oma mõjuvõimu eeskätt nende suhtes, kes mingil põhjusel ei saa normaalselt suhelda õiguskaitseorganitega.
Organiseeritud kuri-tegevuse leivanumbrid
Iga ärimees, kes kasutab oma ärieduks ebaseaduslikke konkurentsieeliseid, satub kokkupuutesse organiseeritud kuritegevusega, näiteks firma osalemisel avalikus hankes, kus «keegi» garanteerib hanke võidu teatud tingimustel. Sellised juhtumid ei ole ainulaadsed ning selline firmajuht jääb šantažeeritavaks elu lõpuni.
Pole ime, kui raskustes ettevõtjad hakkavad aktiivsemalt kasutama arvevabrikute teenuseid, kus lähevad käiku eraisikute poolt kauplusest saadud tšekid ja muud tegeliku äritegevusega mitteseotud kuludokumendid. Eesmärgiks on ettevõtte poolt tagasiarvestatava sisendkäibemaksu suurendamine, et seeläbi vähendada maksukohustust.
Kuigi ümarpalgi kokkuostuhinnad on praegu madalad, võib sellest hoolimata pead tõsta ebaseaduslik metsaraie, sest tööd leida pole lihtne, aga ausalt ära elada on liiga pingutav.
Olles pealinnas patrullteenistuses olnud paljude üledoosist surevate narkomaanide surma tunnistajaks enne kiirabi kohalejõudmist, julgen väita, et rasked majandusolud muudavad atraktiivsemaks ka narkokaubanduse. See omakorda ajendab nii praegusi kui ka juurde tekkivaid narkomaane uute narkodooside ostmiseks toime panema uusi kuritegusid. Surev narkar Raekoja platsil – Tallinn on enamat väärt!
Politseile on abiks turvafirmade märgatav kohalolek. Loodetavalt lööb konkurents teenuse hindasid alla ja koduvalveteenuse tellimine muutub rahvale taskukohasemaks, sest valveteenuses peitub üks võimalus kuritegevuse ennetamiseks.
Peame arvestama ka vanglate kaudse mõjuga. Suurimaks riskigrupiks on vanglast negatiivse sotsiaalse kogemusega vabanenud, ka mõne aasta eest vabanenud inimesed, kes ehitusbuumi aegu said hõlpsasti tööd, ent kes on nüüd jälle töötuks jäänud. Muide, 70% Eesti vangidest on korduvkurjategijad. 7% ennetähtaegselt vabanenutest paneb katseajal toime uue kuriteo ja 15% satub katseajal tagasi vanglasse.
Tasub teada!
Tuleb olla tähelepanelik ja jälgida, mis ümberringi toimub. Mitte avaldada võõrale inimesele isiklikku informatsiooni. Kaasas tasuks kanda väikest pipragaasiballooni ja vältida kõrvalisi pimedaid tänavaid. Kui keegi siiski ähvardab, tuleb kõva häälega appi karjuda (kurikael on üldjuhul arg). Mobiiltelefoni ja rahakotti peab hoidma nii, et need nähtaval poleks, ning koju sisse seadma vargaalarmi.
Kaks kuud tagasi aitas 22aastane Elva noormees politseil kinni pidada sariliiklushuligaani – noorele eale vaatamata ei pidanud ta paljuks olukorda sekkuda. Selline vapper käitumine näitab küll vajalikku kodanikujulgust, ent politsei rolli võtmisel võivad olla traagilised tagajärjed. Mõistlik kogukonnakeskse politseitöö näide oleks naabrivalve – kui näed midagi kahtlast, pane kirja auto registreerimisnumber ja inimeste tunnused ning helista politseisse! Kaaskodanikke aidates aitame ka iseend