Kuigi tänane majandusseis ei võimalda suuri investeeringuid ja kogu riik tõmbab kulutusi koomale, soosib praegune aeg mõtteerksust ja algatusvõimet.
Kui kümme aastat tagasi poleks linn aktiivselt sekkunud Tartu lennujaama arendamisse, et kujundada sellest rahvusvahelisi regulaarliine teenindav lennukeskus, siis ei räägiks me praegu lennuühendusest Stockholmi, Helsingi või Riiaga.
Toona võis mõte moodsast rahvusvahelistele nõuetele vastavast Tartu lennujaamast näida utoopilisena. Nüüdseks on see saanud reaalsuseks ja kõigile on selge, et linna arengu seisukohalt on kiired rahvusvahelised lennuühendused saanud meile ülimalt oluliseks.
Tähtis pole ainult see, kuidas tartlased ja lõunaeestlased saavad kiiremini maailma, vaid ka see, kuidas maailm meieni jõuab.
Head mõtted hinnas
Kitsad olud on mõjunud hästi kodanikualgatusele ja see on kahtlemata üks majanduskriisi positiivseid pooli.
Suurelt on ette võetud «Minu Eesti» mõttetalgud, mis on kindlasti hea võimalus oma väärt mõtteid teistega jagada. Loodan, et ka tartlased osalevad neil talgutel aktiivselt ja keskenduvad meie oma kodulinnas lahendamist vajavatele probleemidele. Kindlasti leiame koos võimalusi paremaid mõtteid teoks teha.
Paljud head ettevõtmised on Tartus sündinud suurema meediakärata. Nii on igakevadiste heakorratalgute näol tartlastel juba tosin aastat olnud oma «Teeme ära!», mille käigus igal kevadel umbes tuhat inimest kodulinna koristamisel käed külge lööb.
Tartlaste aktiivsusest räägib kõikvõimalike seltside tegutsemine. Linnaosade seltsid tegelevad meelelahutuslikumat laadi ettevõtmiste kõrval ka märksa tõsisemate teemadega.
Nii näiteks seisab Karlova selts oma Päeva tänava pargi säilitamise eest ning praegu käibki linn koos seltsi esindajatega maavanema juures kinnisvaraarendajatega läbirääkimisi pidamas, et Päeva tänava haljasala võimalikult suures osas säilitada.
Tartu Eakate Koda ühendab endas vanema põlvkonna esindajaid, kes on huvitatud linna arengust ja heast käekäigust. Nad on välja pakkunud väärt ettepanekuid ja ideid, millest palju on ka rakendamist leidnud. Mul on hea meel, et saime pakkuda kodu Tartu ühele vanemale ja arvukamale pensionäride ühendusele Kodukotus.
Et aktiivset eluhoiakut saab hakata kujundama juba päris pisikesest peast, seda kogesime uue mänguväljaku kavandamisel Veeriku linnaossa. Sealsed lapsed esitasid oma nägemuse ideaalsest mänguväljakust ning paljud nende ideed lähevad mänguplatsi kujundamisel käiku.
Tartu suurim rikkus on aktiivne linlane. Usun, et minuga oleks ühte meelt ka Tartu endine linnapea Aleksander Tõnisson, kellele reedel avati tema kunagisel kodumajal mälestustahvel. Seda enam, et ka tema mälestuse jäädvustamise algatasid majaelanikud ise, kes selle omal kulul ellu viisid.
Ühine energia
Kui Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks, sündis meie linnas palju huvitavaid mõtteid, elavnes kogu linna kultuurielu. Sellest sai üle-eestiline ettevõtmine, sest kaasasime ka teisi Eesti linnu. Sestap ei mõista ma neid kaaslinlasi, kes Tartu noortepealinnaks kandideerimise juba eos maha laidavad.
Loomulikult ei saa kõiki ideid kohe ellu viia, kuid oluline on ühtne tegutsemisenergia, mis sellistel puhkudel inimesi liidab. Kahjuks kultuuripealinna tiitlit Tartu ei saanud, kuigi väärinuksime. Miks siis mitte püüelda noortepealinnaks?
Ealised eeldused on meil selleks olemas – ligi pooled tartlastest on alla 35-aastased. Olen kindel, et nooruslikku tarmukust ja ettevõtlikkust meil jagub. Ja pealegi – just 2011. aastaks, mil Tartust võiks õnnestunud kandideerimise korral saada Euroopa noortepealinn, valmib kõigi eelduste kohaselt kauaoodatud Ahhaa keskus.
Kesklinna kavandatav teaduskeskus on lähiaastate üks suurimaid investeeringuid. Tänavustest rajatistest on linlastele olulisimad kindlasti Kummeli tänava lasteaed, Liiva tänava hooldekodu, mänguasjamuuseumi teatrimaja ja Tamme staadioni tribüünihoone.
Nii et vaatamata linna eelarve kahanemisele saavad valmis mitmed olulised ehitised.
Kärped ei tulnud kergelt
Negatiivse lisaeelarve koostamise protsess oli keeruline, külma dušina mõjusid riigipoolsed kärped. See puudutas näiteks lasteaiapedagoogide palkasid.
Kahjuks ei väärtusta riik alushariduse andjaid ning lubatud palgatõusu nad ei saanud, kuid Tartus suutsime siiski vältida palkade langust ning tõsta õpetajate abide töötasu kümne protsendi võrra.
Lisaeelarvet koostades tuli teha raskeid valikuid. Mõnevõrra kergendas meie olukorda siiski linna allasutuste, lepingupartnerite ja linnavalitsuse enda töötajate mõistev suhtumine nende tulude kärpimisse.
Kuna majanduslangus on väga raske just peredele, siis püüdsime suurematest kärbetest säästa laste ja noortega seonduvaid valdkondi. Seejuures isegi suurendasime noortespordi tegevustoetust – linna makstav pearaha spordiklubidele kasvas neli protsenti.
Suurematest kärbetest hoidusime ka sotsiaalsfääris, mis praeguses majandusseisus võib paljudele linlastele saada eluliselt kõige olulisemaks valdkonnaks. Kindlasti tuleb inimestel julgemini abi ja nõu küsida nii tööturuametist kui ka oma piirkonna sotsiaaltöötajatelt.
Spetsialistide abiga on lahendusi kergem leida. Selle aasta algusest pakub sotsiaalabiosakond elanikele ka võlanõustamisteenust. Nõustaja poole on pöördunud juba üle poolesaja inimese.
Oluline, et pere sissetulekute vähenedes ei kannataks lapsed, kes peaksid rahapuudusel huviringist või lasteaiast ära jääma. Siingi ei tasuks inimesel oma murega üksi jääda, vaid tulla nõu ja toetust küsima.
Ka töökohtade loomise nimel on linn üht-teist ette võtnud ning järgmisel kuul pakub linnavalitsus rakendust 50 töötuks jäänud inimesele linna heakorratöödel.
Elu ei jää seisma
Kui vaadata linna viimase kümne aasta eelarvete dünaamikat, siis näeme, et Tartu on edasi liikunud ülimalt jõudsate sammudega: kümne aastaga on eelarvemaht kasvanud 500 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini, s.t üle kolme korra.
Kuigi hiilgeaegade – 2007. ja 2008. aasta – eelarved (vastavalt 1,74 ja 1,77 miljardit krooni) ning neil aastail tehtud umbes poolemiljardilised investeeringud jäävad meil mõneks ajaks ületamata, ei ole siiski põhjust muretseda, et linna areng seiskub.
Kui viimased kolm aastat välja arvata, siis on varasematel aastatel investeeringud moodustanud eelarvest 17–20 protsenti. Samasse suurusjärku jääb ka tänavune investeeringute maht: veidi üle 300 miljoni krooni saame panustada linnakeskkonna ja linlaste elujärje parandamisse.
Kui praegu oleme majanduslikul tõusuteel astunud paar sammu tagasi, siis ehk ongi õige võtta rohkem aega oma tulevikusihtide ja eesmärkide mõtestamiseks. Ja siin on kõigi linlaste head mõtted teretulnud.