Riigikokku on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
Hariduse seadusandlikku maastikku tuleb korrastada. Nimetatud dokument on selleks hea algus. PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangemuse vähendamine, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.
Samuti on teemasid, mida see eelnõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on oluline. Ühe näitena võib tuua eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks.
Selles eelnõus on aga sätteid, mille rakendamisega ei saa ette pandud kujul nõustuda ning mis on saanud ka kohalike haridusinimeste pahameele osaliseks.
Nii näiteks ei pea ma õigeks, et soovitakse kaotada omavalitsuste vaheline tasaarvlemise süsteem. Haridus- ja teadusminister ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba välja kujunenud süsteemi muutma hakkama. Praegu pole ülevaadet, mida toob tasaarvlemise süsteemi kaotamine kaasa kohalikele omavalitsustele. Enne kui piisavaid põhjendusi ei esitata, ei saa ma sellega nõustuda.
Õppekavaarendus, muudatused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima üht sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.
Nimetatud eelnõu kontekstis on keskseks teemaks kujunenud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks paindlikumate õppekavade rakendamise kaudu. Ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.
Ometi ei saa koolitasemete lahutamist teha jõuga, kiirustades ega ilma põhjaliku analüüsija selgitustööta, sest muudatus puudutab väga paljusid inimesi. Tuleb teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste viisi. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi. Ei ole mõtet teha muudatust pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldsegi tarvilik.
Samuti tuleb koostada konkreetne tegevusplaan ja skeem koolide lahutamiseks koos asjaomaste finantsnäitajatega. Praegu pole ülevaadet, milliseks võib selle reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.
Omavalitsustest on tulnud signaale, et eelnõu sisu ja mõjusid ei ole kohapeal küllalt arutatud ega selgitatud. Jagan arvamust, et kooskõlastusring läbiti pealiskaudselt ning pärast seda on eelnõu sisu muudatusettepanekute tõttu oluliselt muutunud.
Et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.