Kõige parem viis end uueks tööks ette valmistada on õppida.
Tööturu paindumatus on üks olulisemaid takistusi, mis Eesti kiiret arengut takistab. Headel aegadel ei tegelenud me sellega piisavalt tõsiselt. Vahepeal võis isegi tunduda, et inimeste tihe töökohtade vahetus suunaga üha kõrgema palga peale oligi paindlikkus. Ei, paindlikkus ei tähenda ainult töökohavahetust ja veel vähem töölt vabastamist. Tööturg on paindlik, kui töötajate liikumine on võimalikult sujuv, on olemas täiend-ja ümberõppe võimalused ning töötuna olemise ajal on töötuskindlustushüvitise näol tagatud sissetulek.
Igal juhul tuleb vältida olukorda, kus inimesed muutuvad heitunuteks, ei looda ega soovigi enam tööd leida, loobuvadki pingu tarnast, hakkavad toime panema õigusrikkumisi. Kui kahetsusväärselt nii juhtub, siis nende tagajärgedega tuleb riigil igal juhul tegelda ja see läheb veelgi kallimaks. Lisaks kaotame väikeriigile eriti olulisi inimesi, sest kord juba heitunud sageli kergesti tööturule tagasi ei jõua.
Tänastest töötutest osaleb koolitustel alla kümne. protsendi. Tahtjaid on palju rohkem, aga tööturuametil kulub tervelt kaks kuni kuus kuud enne kui töötu koolitusele pääseb. Koolituste valik on samuti piiratud, kahjuks juhtub sedagi, et töötud ei tule kohale, kui õige päev käes on.
Palju on juttu olnud koolituse riigihangete süsteemi paindumatusest, mis ei võimalda töötutel erinevate euroliidu finantseeritavate koolituste abiga ümberõpet saada. Tasub mõelda, kas seda süsteemi poleks võimalik tööturu erakorralise seisu tõttu ajutiselt leebemaks muuta.
Samas tellib riik kutsekoolidest maksumaksja raha eest õpet kas põhikoolist või gümnaasiumist tulnud noortele. Haridus-ja teadusministeeriumi rahastamisel (Euroopa Liidu abirahast) toimub kutsekoolides täiendõpe töökohta omavatele inimestele. Alustati juba eelmisel aastal ja juba siis oli tahtjaid poole enam kui kohti. Nüüd on huvilisi kindlasti veel rohkem. 1. maist üheks asutuseks ühinevad tööturuamet ja töötukassa võiksid samuti rohkem kasutada kutsekoole töötutele koolituste pakkumisel. Eesmärgiks tuleb seada, et töötu pääseb koolitusele maksimaalselt kahe kuu möödumisel ning saab õpet erialal, mille järele on tööturul reaalne nõudlus.
Majandus peab ümber struktureeruma, inimestele on vaja uusi oskusi. Ühest küljest on see õige, kuid tähendab, et nüüd tuleks vanad oskused kõik nurka visata. Kuigi ehitajaid on tunduvalt vähem vaja, jätkub siiski ka ehitamine. Vahe on selles, et ehitajatena saavad tööd ainult heade teoreetiliste ja praktiliste oskustega meistrimehed. Kutsekoolides on olemas õppekavad ja muud tingimused õpetamiseks. Saame kasutada euroraha miljoneid õppe rahastamiseks. Töötuid saaks õpetada kutsekoolide baasil. Kasutame olemasolevaid ressursse, kaasame täiendavaid õppejõude, õhtust vahetust jne.
Euroopa Liit loeb tööturu olukorra parandamist üheks prioriteetseks tegevusvaldkonnaks. Sellel teemal seisab lähiajal ees kõikide Indu riigijuhtide tippkohtumine. Eestil tuleb otsustada, et põhitöö või töökoha vahetusega otseselt seotud koolituskulud vabastatakse erisoodustusmaksust. Targa majanduse edendamise eesmärgist lähtuvalt tuleb vaadata üle tänane töölubade süsteem, et Eestisse pääseksid kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kelle tegevus loob uusi väärtusi ja täiendavaid töökohti. Samas tuleb tööjõuga seotut otsustades teada ja arvestada piirkondliku eripäraga ning kaasata rohkem kohalikke inimesi. Paljud töökohad sõltuvad kohapealsest sisetarbimisest. Töid ja teenuseid pakuvad kohalikud, tarbijateks on samuti kohalikud. Rahvaülikoolid pakuvad kas tasuta või sümboolse tasu eest erinevaid kursusi, sealhulgas võimalust keeli õppida. ‘
Tartu Ülikooli teadlane Raul Eamets on õigesti märkinud, et koolitus ei taga inimestele veel automaatselt tööd. Tõsi. Kui aga töötu osaleb näiteks pikaajalisel koolitusel (6 kuud), siis on ta hõivatud õppimisega ning samal ajal töötuskindlustushüvitist saades on võimalik raske aeg üle elada.
Üks võimalus töötuks jäänud inimesi kogukonna huvides kaasata on hädaabitööd. Igast omavalitsusest leiab töid, mille tegemiseks ei ole vaja erilisi oskusteadmisi, küll aga palju töötegijaid. Omavalitsuse poolt organiseeritud tööde tegemine võimaldab inimestel säilitada töötegemise harjumust. Analooge on maailmas palju – näiteks Saksamaal on tuntud nn ühe-euro-tööd, kus töötule makstakse lihtsamate tööde eest üks euro tunnist. Eestis makstakse hädaabitöö eest 27 krooni tunnist. Tõenäoliselt on nii-öelda kasvatuslik j a tööpraktika moment olulisemad kui raha, mida selle töö eest makstakse.
Käes on aeg, mil me peame kiiresti kohanema muutuvate majandustingimustega. Oleme vastu võtnud uue töölepinguseaduse ja otsustanud ühendada tööturuameti ja töötukassa. Oma paindlikkust ja otsustusvõimet tõestanud Eestil on võimalus järgnevaid õigeid otsuseid tehes ülemaailmsest majanduskriisist väljuda teistest riikidest varem.